Eesti on maailmakoristusel eeskujuks, aga mitte jäätmete ringluses
Laupäeval, 20. septembril on ÜRO kalendri järgi maailmakoristuspäev, mille eesmärk on tõsta teadlikkust jäätmemajandusest ja viia maailm puhtama tuleviku poole. Eestist alguse saanud ja praeguseks üks maailma suurimaid kodanikualgatusi ootab igaühe panust. Mida näitab jäätmestatististika Eesti kohta? Statistikaamet heidab värske pilgu!
Statistikaameti keskkonnatiimi juhtivekspert Kaia Oras tõi esile, et kuigi jäätmestatistika näitab mõningaid häid trende, on laiem pilt meie olmejäätmete tekitamise ja -käitlemise kohta siiski murettekitav ning näitab, et ringmajandus veel ei toimi.
Olmejäätmeid on Eestis ELi keskmisest vähem, aga jäätmete koguhulk pigem kasvab
Eestis tekib ühe elaniku kohta aastas 373 kg olmejäätmeid, mida on märksa vähem kui Euroopa Liidu (ELi) keskmine ehk 511 kilogrammi elaniku kohta. “Eurostati andmed näitavad, et võrreldes paljude teiste riikidega oleme juba aastaid oma tarbimises ja olmejäätmete tekitamises tagasihoidlikumad kui Euroopas keskmiselt,” tõi Oras esile.
Orase sõnul pole see juhus, et Eestis tekib elaniku kohta vähem jäätmeid kui mujal ELis. Ühelt poolt peegeldab see meie tarbimistaset – kuigi sissetulekud ja elujärg on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud, on need siiski paljude Lääne-Euroopa riikidega võrreldes tagasihoidlikumad. Vähem ostmist tähendab ka vähem pakendeid ja olmejäätmeid. “Samuti on eestimaalaste seas tugev taaskasutuskultuur: asju parandatakse, antakse edasi või viiakse uuskasutuskeskustesse, selle asemel, et need kohe ära visata,” tõi Oras esile Eesti eripära.
“Samas olmejäätmete koguhulk Eestis on pikemas perspektiivis siiski aasta-aastalt pigem kasvanud, vaid viimastel aastatel on olnud kerge langustrend või paigalseis,” rääkis Oras. 2013. aastal tekkis Eestis 386 000 tonni olmejäätmeid, 2023. aastal aga juba 512 000 tonni. Seega kasvas olmejäätmete kogus kümne aastaga 126 000 tonni võrra.
“Olmejäätmete koguse suurenemine peegeldab eelkõige tarbimise suurenemist. Inimesed ostavad rohkem kaupu, pakendid muutuvad mahukamaks ja seega kasvab ka olmejäätmete hulk,“ selgitas Oras. „Samasugust trendi näeme ka teistes Euroopa riikides. Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, tõmbavad järk-järgult järele Lääne-Euroopa riikidele, kus olmejäätmete hulk elaniku kohta on juba pikalt püsinud suur. Paradoksaalselt peegeldab see ka elatustaseme kasvu regiooni riikides,” kirjeldas ta.
Kolmandik olmejäätmetest läheb ringlusse. Kas sellest piisab?
Eestis läks 2023. aastal ringlusse 37,9% olmejäätmetest. Võrdluseks oli see näitaja 2013. aastal 17,7% ja aastatuhande alguses vaid 2%. “Areng olmejäätmete ringlussevõtus on olnud märkimisväärne, kuid sihttasemest oleme veel kaugel,” tõdes Oras. ELi jäätmedirektiiv seab nimelt eesmärgiks, et 2025. aastaks tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% olmejäätmetest ja 2035. aastaks juba 65%. “Praegu moodustab Eesti jäätmekäitluses märkimisväärse osa siiski põletamine, mis on hierarhias ringlussevõtust madalam valik ning ei võimalda ressursse tõhusalt väärindada. Ringlussevõtus on küll näha edasiminekut, aga see pole veel piisav saavutamaks seatud eesmärke,” rääkis Oras.
Kuna suur hulk olmejäätmetest endiselt põletatakse või vähesel hulgal ka ladestatakse, ei jõua Orase sõnul väärtuslikud materjalid sageli ringlusesse ning nende ressursipotentsiaal jääb nii kasutamata. “Eriti palju arenguruumi on pakendi- ja toidujäätmete ringlussevõtus, “tõi Oras esile.
“2025. aastaks seatud eesmärki me ilmselt täita ei suuda. Aga kui Eesti soovib 2035. aastaks sihttaseme saavutada, tuleb suurendada nii inimeste teadlikkust, sorteerimise mugavust kui ka kohalike omavalitsuste ja ettevõtete panust ringlussevõtusüsteemide arendamisse,” rääkis Oras.
Kui kallis on Eesti prügimajandus?
Jäätmekäitluse kulud moodustavad Eestis juba pea poole kogu keskkonnakaitsekulutustest: 2023. aastal kulus jäätmekäitlusele 347 miljonit eurot, kogu keskkonnakaitsekulutused olid aga 715 miljonit eurot. Viimasel kümnendil on igal aastal investeeritud jäätmekäitlusse 20–40 miljonit eurot. Kaia Orase sõnul on jäätmekäitlus kulukas eelkõige seetõttu, et jäätmeliikide mitmekesisus nõuab eraldi kogumist, sorteerimist ja keerukaid töötlemisviise. “Kui näiteks reovesi liigub torustiku kaudu otse puhastusjaama ja selle puhastamiseks kasutatakse suhteliselt ühtseid ning standardiseeritud tehnoloogiaid, siis jäätmete puhul on vaja lahendada killustunud logistikat ja rakendada mitmeid erinevaid käitlusprotsesse. Just see erinevus teeb jäätmekäitluse kulukamaks,” selgitas Oras.
“Siiski ei ole olmejäätmete ringlussevõtu määr viimastel aastatel piisavalt tõusnud, oleme jäänud justkui platoole. Küsimus on, kuidas liikuda järgmisele tasemele ning vähendada ressursikasutust ja keskkonnamõjusid,” lisas ta.
Maailmakoristuspäev toimub sel aastal juba kaheksandat korda ning on ametlik ÜRO kalendripäev. Algatus sai alguse Eestist 2008. aastal ning tänaseks on sellest saanud üleilmne liikumine, mis jõudis viimati 191 ÜRO liikmesriiki ja kaasas ligi 22,3 miljonit inimest. Lisaks traditsioonilisele prügi korjamisele looduses pööratakse Eestis tänavu erilist tähelepanu väikeelektroonika, patareide ja akude ohutule kogumisele.
Tutvu ka jäätmete ja ringmajanduse valdkonnalehega.
Statistikaameti andmete kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)