Uudis
Tule tööle
STATISTIKAAMETI IT-JUHT
Tule tööle
KÜSIMUSTIKE TIIMIJUHT
Uudis
Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid juunis 1,1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2%.
Uudis
Statistikaamet otsib partnerit andmete turvalise ristkasutamise lahenduse loomiseks
Statistikaamet otsib riigihankega partnerit, kes looks lahenduse andmete turvalisust tagavate privaatsuskaitsetehnoloogiate (PET) kasutamiseks. Eesmärk on arendada kvaliteetsemaid andmeteenuseid, vähendada kogutavate andmete mahtu ja toetada innovatsiooni nii avalikus- kui ka erasektoris.
Uudis
Statistikaamet tuletab meelde: EKOMARi esitamise tähtaeg läheneb
Statistikaamet ootab EKOMARi valimisse sattunud ettevõtetelt juuli alguses 2024. majandusaasta kohta andmeid. EKOMARi küsimustikuga kogutakse detailseid andmeid ettevõtte finantsnäitajate kohta, mille põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid.
Uudis
Käimas on üleeuroopaline SHARE uuring
Statistikaamet viib läbi Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuringut SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.
Uudis
Vaesuses elavate inimeste arv on aastaga vähenenud, tajutav ilmajäetus kasvanud
Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti võrra.
Uudis
Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.
Uudis
Suhtelist vaesust kogevad enim vanemaealised, lastega peredest üksikvanemad (parandatud 09.12.2022)
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.
Uudis
Vaesust on vähem kolme- ja enamalapseliste perede seas, üksikvanemate seis aga halvenes
Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra.
Uudis
Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv vähenes
Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.
Blogi
Eesti 15 aastat Euroopa Liidus
Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.