Uudis
Uudis
Esimeses kvartalis kasvas enim bussisõitjate arv linnaliinidel
Statistikaameti andmetel kasutas 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete transporditeenust 49,9 miljonit sõitjat, mis on 2% vähem kui mullu samal ajal. Busse kasutas 41,6 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kasutati busse 4% rohkem, reisironge aga sama palju. Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6%.
Uudis
Turunduse praktikant: vabadus ja vastutus on kõige olulisemad
Praktikale minnes ei osanud ma arvata, et see kujuneb nii mitmekülgseks kogemuseks. Ootasin klassikalist töövarjutamist, kuid tegelikkus oli hoopis midagi muud – meile anti vastutust ja vabadust oma ideid päriselt ellu viia.
Uudis
Mida näitab värske abielude ja lahutuste statistika?
Statistikaameti andmetest selgub, et mullu sõlmiti Eestis kokku 6361 abielu, mida on 2% võrra vähem kui 2023. aastal. 2024. aastal lahutati 2 893 abielu, mida on 9,2% võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine 2024. aastal lahutatud abielu kestis 11 aastat. Milliseid põnevaid fakte abielude ja lahutuste statistikast veel selgub?
Uudis
eSTAT asendub uue iseteeninduskeskkonnaga
Alates 12. juunist saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee. Et andmete esitamine oleks võimalikult käepärane ja mugav, viiakse keskkonnas uude vormi ka kõik küsimustikud. Praegu on uuendatud vaid osa küsimustikest, kuid eesmärk on ajakohastada kõik ettevõtete küsimustikud 2026. aasta lõpuks.
Uudis
Vaesuses elavate inimeste arv on aastaga vähenenud, tajutav ilmajäetus kasvanud
Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti võrra.
Uudis
Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.
Uudis
Suhtelist vaesust kogevad enim vanemaealised, lastega peredest üksikvanemad (parandatud 09.12.2022)
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.
Uudis
Vaesust on vähem kolme- ja enamalapseliste perede seas, üksikvanemate seis aga halvenes
Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra.
Uudis
Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv vähenes
Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.
Blogi
Eesti 15 aastat Euroopa Liidus
Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.