Tule tööle
Uudis
Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastaga 3,7%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2026. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 1% ning 2025. aasta jaanuariga võrreldes 3,7%. Toidukaupade hinnad tõusid jaanuaris võrreldes detsembriga 2,3%.
Uudis
Jaanuari tarbijahinnaindeksi avaldamine lükkub, andmed avaldatakse esimesel võimalusel
Täna, 9. veebruaril toimuma pidanud tarbijahinnaindeksi andmete avaldumine lükkub edasi. Samuti ei toimu täna 2026. aasta tarbijahinnaindeksi uuendusi tutvustavat pressikonverentsi. Statistikaamet annab uuest toimumisajast teada esimesel võimalusel.
Uudis
Jaanuarikuu tarbijahinnaindeks avaldub 9. veebruaril
Statistikaamet lükkas jaanuarikuu tarbijahinnaindeksi avaldamise edasi ning värsked andmed avalduvad esmaspäeval, 9. veebruaril. Täna, 6. veebruaril toimuma pidanud tarbijahinnaindeksi 2026. aasta uuendusi tutvustav pressikonverents toimub samuti esmaspäeval.
Uudis
Statistikaamet võttis tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika
Statistikaamet võttis 2026. aasta jaanuarist tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika. Samuti uuenes tarbijahinnaindeksi klassifikaator, kus hinnamuutuseid uuritakse nüüdsest 13 põhirühmas.
Uudis
Suhteline vaesus on Eestis vähenenud, absoluutne vaesus suurenenud
Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% ja absoluutses vaesuses 3,3% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2023. aastaga langes suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 0,8 protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal aga tõusis 0,6 protsendipunkti võrra.
Uudis
Vaesuses elavate inimeste arv on aastaga vähenenud, tajutav ilmajäetus kasvanud
Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti võrra.
Uudis
Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.
Uudis
Suhtelist vaesust kogevad enim vanemaealised, lastega peredest üksikvanemad (parandatud 09.12.2022)
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.
Uudis
Vaesust on vähem kolme- ja enamalapseliste perede seas, üksikvanemate seis aga halvenes
Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra.
Uudis
Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv vähenes
Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.
Blogi
Eesti 15 aastat Euroopa Liidus
Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.