Uudis
Uudis
SKP kiirhinnang: esimeses kvartalis kasvas majandus 1,3%
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,3%.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: aprillis tõusid hinnad 0,9%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks aprillis võrreldes märtsiga 0,9%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusis indeks 3,3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis aprilli hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa aprillis avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Suurima panuse kaupade eksporti andsid mullu keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2025. aastal kaupu jooksevhindades 18,6 miljardi ja imporditi 22,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kaupade eksport 7% ja import 8%. Kõige rohkem on väliskaubandusega tegelevaid mikroettevõtteid, kuid suurima rahalise panuse annavad keskmise suurusega ettevõtted.
Uudis
Suhteline vaesus on Eestis vähenenud, absoluutne vaesus suurenenud
Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,5% ja absoluutses vaesuses 3,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2023. aastaga langes suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 0,7 protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal aga tõusis 0,5 protsendipunkti võrra.
Uudis
Vaesuses elavate inimeste arv on aastaga vähenenud, tajutav ilmajäetus kasvanud
Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti võrra.
Uudis
Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.
Uudis
Suhtelist vaesust kogevad enim vanemaealised, lastega peredest üksikvanemad (parandatud 09.12.2022)
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.
Uudis
Vaesust on vähem kolme- ja enamalapseliste perede seas, üksikvanemate seis aga halvenes
Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra.
Uudis
Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv vähenes
Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.
Blogi
Eesti 15 aastat Euroopa Liidus
Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.
Hooldustööde tõttu võib 20. mail kella 17−19 statistikaameti süsteemide töös olla tõrkeid. Vabandage ebamugavuste pärast!