Lastega perede argipäev: rohkem kokkuhoidu, kuid mitte laste arvelt
Täna, 1. juunil tähistatakse Eestis rahvusvahelist lastekaitsepäeva, mille eesmärk on muu hulgas pöörata tähelepanu laste heaolule ja arenguvõimalustele. Viimase, 2020. aastal läbi viidud üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu andmetel sõltuvad lastega perede tarbimisvalikud Eestis suuresti pere suurusest ja võimalustest.
„Leibkonna eelarve uuringu 2020. aasta andmed näitavad, et laste arv peres mõjutab selgelt, kui palju saab kulutada toidule, riietele ja vaba aja tegevustele,” lausus statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg ja lisas, et lastega perede kulutused erinevad märgatavalt lasteta perede omadest.
Lastega perede puhul paistab silma, et võimalusel püütakse lastele tagada sporditegevust ka siis, kui muudes valdkondades tuleb kulusid piirata. „Lastega peredes kulutati uuringu andmetel treeningutele ja spordisündmustel osalemisele keskmiselt 94 eurot inimese kohta aastas, samal ajal kui lasteta peredes oli vastav näitaja 61 eurot,“ ütles Remmelg. Põhilise osa laste spordikuludest moodustavad treeningutasud.
Lastega pered ei hoia kokku ka kultuurisündmuste arvelt. „Kino-, teatri- ja kontserdipiletitele kulutasid lastega pered 2020. aastal keskmiselt 39 eurot inimese kohta aastas ning lasteta pered 41 eurot,” märkis juhtivanalüütik.
Lisaks tehakse lastega peredes kulutusi ka mänguasjadele, muuseumide ja näituste, sealhulgas loomaaia külastamisele ning haridusele. Aastas kulutati lastega peredes haridusele keskmiselt 76 eurot inimese kohta, kolme ja enama lapsega peredes aga 118 eurot inimese kohta.
Muude kultuurikulutuste võrdluses on lastega ja lasteta perede vahel märksa suuremad erinevused. Raamatutele ja ajakirjandusele kulutasid lasteta pered inimese kohta aastas keskmiselt 56 eurot, kuid lastega pered vähem kui poole sellest summast.
Sarnane kulutuste struktuur iseloomustas ka mänguasjade ostmist. Ühe lapsega kahe vanemaga peredes kulutati iga pereliikme kohta aastas 53 eurot mänguasjadele ja hobikaupadele. Kahe lapsega peredes aga 10 eurot vähem ja kolme lapsega peredes omakorda veel 20 eurot vähem iga pereliikme kohta. „See viitab ühest küljest pere võimalustele, kuid samas ka raamatute ja mänguasjade lapselt lapsele liikumisele,” selgitas Remmelg.
Suured pered peavad süüa tegema võimalikult säästlikult
Remmelga sõnul esinesid suured erinevused lastega ja lasteta perede toidutarbimises. Lasteta leibkondades kulutati 2020. aastal toidule keskmiselt 128 eurot inimese kohta kuus, lastega leibkondades aga 34% vähem. „Toidukulutuste suurus inimese kohta kahaneb laste arvu kasvades. Lasterikkamad pered saavad toidule kulutada kõige vähem pereliikme kohta, kuna suure pere puhul on hädavajalik toidukulusid kokku hoida ja teha süüa võimalikult odavalt,” tõi Remmelg välja.
Väljaspool kodu söömisel joonistus välja teistsugune muster. „Kuni kahe lapsega kahe vanemaga pered kulutasid söögikohtades ja kohvikutes inimese kohta isegi rohkem kui lasteta pered. Kui lasteta peredes kulus väljas söömisele keskmiselt 17 eurot inimese kohta kuus, siis ühe lapsega peredes 21 eurot ja kahe lapsega peredes 19 eurot,” selgitas juhtivanalüütik ja lisas, et lasterikastes peredes ja üksikvanemaga leibkondades jäid need võimalused ja kulutused oluliselt väiksemaks. Sarnane trend ilmnes ka rõivastele ja jalatsitele tehtud kulutuste võrdluses.
Uus uuring toob värsked andmed
Välja toodud andmed põhinevad 2020. aastal läbi viidud uuringul, kuid praegu on käimas uus leibkonna eelarve uuring. Statistikaamet alustas uuringuga 2025. aasta 1. detsembril ning aasta jooksul kaasatakse sellesse 10 000 juhuvalimisse sattunud leibkonda üle Eesti. Uuring kestab kuni 2026. aasta 27. detsembrini ja tulemused avaldatakse 2027. aastal. Uuringu läbiviimist toetab Euroopa Liit ning alates 2026. aastast on see kohustuslik kõigile Euroopa Liidu riikidele.
Uuring koosneb küsitlusest ja kulupäeviku täitmisest. „Kulupäevik aitab mõista, kuhu raha tegelikult kulub ning kuidas erinevad pered pärast eluaseme- ja toidukulude tasumist oma võimalusi jagavad,“ selgitas Remmelg. Loe kulupäeviku täitmise kogemusest Hiiumaa pere näitel siit.
Uuringu tulemusi kasutatakse muu hulgas elatusmiinimumi arvutamisel ning sotsiaaltoetuste ja majanduspoliitiliste otsuste kujundamisel.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Vaata ka leibkondade valdkonnalehte.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee