Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (2017–2025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.
Uuringu tulemusi tutvustatakse 10. juunil kell 10 virtuaalses infotunnis, liituda saab siin.
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel seitsmendat korda, kui palju maksutulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2024/2025. õppeaastal õppis Eestis 3951 välisüliõpilast, kellest 3418 olid identifitseeritavad Eesti isikukoodi järgi ja nende käekäiku tööturul sai jälgida pseudonüümitud koodide abil. Uuritud üliõpilastest 1752 (51%) ka töötas Eestis.
Uuringust selgus, et nii kohalikud kui välisüliõpilased töötavad valdavalt pikaajaliselt: kuus kuud või rohkem töötas 2024/25. õppeaastal 80% välisüliõpilastest ja 78% kohalikest tudengitest. „Kohalike ja välistudengite töötamise viisid on aja jooksul muutunud sarnasemaks, kasvanud on töölepinguga töötavate välisõppurite arv. Samas on juba teist aastat vähenenud töötavate üliõpilaste arv Eestis üldiselt, mis on kooskõlas üldiste muutustega tööturul,“ rääkis analüüsi autor, statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu.
Suurenenud maksutulu taga on palgakasv
2024/25. õppeaastal maksid välisüliõpilased Eestis tulumaksu 6,1 miljonit ja sotsiaalmaksu 10,5 miljonit eurot (kokku 16,6 miljonit eurot). Seda on mõnevõrra rohkem kui eelmisel õppeaastal, kui maksutulu ulatus 15,8 miljoni euroni. Üliõpilaste arvu vähenemise kontekstis on makstud maksude kogusumma suurenemise peamiseks põhjuseks palgakasv. Keskmine kuine brutoväljamakse välisüliõpilasele oli 1792 ja kohalikule üliõpilasele 1646 eurot.
2023/24. õppeaastal lõpetanud välisvilistlased maksid Eestis 2024/25. õppeaastal tulumaksu 2,8 miljonit ning sotsiaalmaksu 4,7 miljonit eurot (kokku 7,5 miljonit eurot). Keskmine kuine brutoväljamakse oli vilistlaste puhul kõrgem kui õppurite puhul. Välisvilistlastele maksti keskmiselt 2228 ja kohalikele vilistlastele 2314 euro suurust brutotöötasu.
Välisüliõpilased töötavad järjest sagedamini ülikoolide juures
Välisüliõpilaste seas oli 2024/25. õppeaastal töötavate õppijate osakaal kõige suurem tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, kus õpingute ajal töötas 73% õppuritest. Samas on välisüliõpilaste üldarv nendel erialadel viimastel aastatel vähenenud. Töötajate osakaalult järgnevad haridus (71%) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (65%).
Lõpetamise järel Eestisse tööle jäänud välisüliõpilaste osakaal oli 2024/2025. õppeaastal kõige suurem info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (68%), hariduse (59%) ning ärinduse, rahanduse ja õiguse alal (59%). Kui välisüliõpilaste töötamise valdkondade pingerida sarnaneb suuresti eelmise aastaga, siis välisvilistlaste seas on pilt dünaamilisem.
Ettevõtte või asutuse tegevusala järgi on viimastel aastatel sagenenud välisüliõpilaste töötamine hariduse alal, eeskätt kõrgharidust andvates asutustes. Teisel kohal on endiselt info ja side tegevusala, kuid seal töötavate välisüliõpilaste arv on viimase kahe aasta jooksul vähenenud 200 võrra.
Töötavad välisüliõpilased ettevõtte tegevusala ja õppeaasta järgi (8 suuremat tegevusala)
| Haridus | Info ja side | Finants- ja kindlustustegevus | Töötlev tööstus | Majutus ja toitlustus | Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus | Veondus ja laondus | Haldus- ja abitegevused | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2024/25 | 844 | 350 | 165 | 126 | 145 | 130 | 74 | 91 |
| 2023/24 | 804 | 409 | 252 | 165 | 194 | 171 | 93 | 114 |
| 2022/23 | 757 | 555 | 303 | 279 | 257 | 230 | 198 | 195 |
Haridus- ja noorteameti programmi „Study in Estonia” juhi Eero Loonurme sõnul on välisüliõpilased üks selgemaid näiteid sellest, kuidas rahvusvahelistumine loob Eestile pikaajalist väärtust. „Lisaks õppimise ajal saadud maksutulule jääb märkimisväärne osa välisüliõpilastest pärast lõpetamist Eestisse tööle ning panustab Eesti majandusse ka järgnevatel aastatel. Samuti on väärtuslik nende panus, kes pärast õpinguid mujale suunduvad, sest neist saavad Eesti kõrghariduse ja ettevõtluskeskkonna saadikud maailmas, kes aitavad kasvatada Eesti tuntust ning tugevdada majanduskoostööd ja rahvusvahelisi sidemeid,” ütles Loonurm.
Analüüs pakub välisüliõpilaste panusele ka pikema vaate
Uuringus vaadeldi ka välisvilistlaste töötamist ja nende poolt Eestile toodud tulu pikema aja jooksul (õppeaastatel 2016/17–2023/24 õpingud lõpetanud välisvilistlased). Lisaks tehti tagasivaade õppeaastatel 2017/18 kuni 2024/25 Eestis õppinud välistudengite töötamisele. Kokku võeti analüüsi 13 023 välisüliõpilase ja -vilistlase andmed, kellest 41% töötas Eestis ka 2024/25. õppeaastal.
Alates septembrist 2017 kuni augustini 2025 teenis Eestis palgatulu 8389 välisüliõpilast ja -vilistlast ning neile tehti väljamakseid 625 miljoni euro ulatuses. Nendelt väljamaksetelt tasuti tulumaksu 110,8 miljonit ning sotsiaalmaksu 206,8 miljonit eurot. Seega oli uuritud ajaperioodil Eestis õppinud või lõpetanud välisüliõpilaste maksupanus kokku 317,6 miljonit eurot. “See näitab, et rahvusvaheline kõrgharidus on Eestile oluline investeering, mille mõju ulatub nii meie tööturule kui ka Eesti rahvusvahelisse nähtavusse ja mainesse,” lisas Loonurm.
Tutvu värske raporti ning varasemate uuringute tulemustega statistikaameti veebilehel.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)
Foto: Shutterstock