Täpsed väliskaubanduse andmed annavad Eesti ettevõtetele konkurentsieelise
Ajal, mil tehisintellekt genereerib tõesena näivat infot, võivad täpsed väliskaubanduse andmed anda Eestile ja Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise. Väliskaubanduse statistika alusel saavad ettevõtlusorganisatsioonid leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge, valitsus saab aga hinnata, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline.
KAART: Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril elab kokku 81 eri rahvust
Statistikaameti värskeimad rahvastikuandmed näitavad, et Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril Lasnamäel elab rohkem inimesi kui Rakvere linnas, Hiiu maakonnas või Alutagusel, Setomaal, Muhu saarel ja Narva-Jõesuus kokku. Kui Eesti tihedaimalt asustatud piirkonnas elab ainuüksi ühel ruutkilomeetril 16 186 inimest, siis hõredaimalt asustatud piirkonnas jaguneb sama suur rahvaarv 2704 ruutkilomeetrile.
Esimeses kvartalis suurenesid enim haiguskindlustuse kindlustus- ja väljamaksete summad
Statistikaameti andmetel tehti elu- ja kahjukindlustuse väljamakseid 2025. aasta esimeses kvartalis 107,9 miljoni euro eest ehk võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 1,2% rohkem. Kindlustusmakseid koguti 170,4 miljonit eurot, mis on 0,5% enam kui mullu samal perioodil.
Tööjõu-uuring annab hinnangu tööd otsivate inimeste hulgale
Statistikaameti andmetel oli töötus Eestis 2025. aasta esimeses kvartalis viimase 12 aasta suurim. Amet kogub andmeid töötuse kohta tööjõu-uuringu abil, mistõttu võib statistika erineda registreeritud töötuse andmetest.
Veebruaris mõjutas tööstustoodangu tootjahinnaindeksit enim elektrienergia hinnatõus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 3,3% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,1%.
Kuidas arvutatakse Eestis töötuse näitajaid?
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
HTMi kogemus: andmed peavad toetama asutuse põhitegevust
Korrastatud andmed aitavad muuta organisatsiooni töö kiiremaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Ainuüksi andmekirjelduste loomisest ja andmehalduse raamistiku koostamisest selleks aga ei piisa. Organisatsioon peab ennekõike suutma vastata küsimusele, kuidas andmete haldamine toetab selle põhitegevust ja peamisi eesmärke. Nii kirjeldab oma kogemust haridus- ja teadusministeeriumi andmehalduse juht Katre Seema.
Jaanuaris kasvas kaupade eksport 13% ja import 16%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 331 miljonit eurot, mis on 85 miljoni võrra suurem kui aasta varem.
205 000 turisti: majutusettevõtete külastatavus tõusis jaanuaris 6%
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta jaanuaris majutusettevõtetes 205 000 turisti, mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% rohkem ja siseturiste 1% vähem.
Vabu ametikohti oli 2024. aasta viimases kvartalis 9071
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9071 vaba ametikohta, mida on 1,4% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 6705 inimest.
Keskmine palk tõusis mullu 8,1%
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui 2023. aastal. 2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui 2023. aasta samal perioodil.
Jaanuaris vedas töötleva tööstuse mahtude kasvu puidutööstus
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta jaanuaris püsivhindades 2,5% vähem toodangut kui 2024. aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 2%, kuid kahanes mäetööstuses 7,4% ja energeetikas 21,8%.
Teenuste eksport kasvas 2024. aastal 7% ja import 5%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aastal teenuste eksport 7% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 12,5 miljardi ja imporditi 9,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 2,9 miljardit eurot, mis on 333 miljoni euro võrra suurem kui 2023. aastal.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid veebruaris 1,3%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3%, eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%.
Majandus kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis 1,2%
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga 1,2%. Eesti SKP vähenes 2024. aastal kokku 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP möödunud aasta viimases kvartalis 10,6 miljardit eurot ja 2024. aastal kokku 39,5 miljardit eurot.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 3%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 804 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 3%.