Statistikaamet uurib Arvamusfestivalil, kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada
Statistikaamet kutsub 8. augustil Paidessse Arvamusfestivalile kuulama ja kaasa mõtlema. Arutelus „Kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada?“ otsivad eksperdid vastust küsimusele, kuidas kasutada andmeid targalt ja turvaliselt ühiskonna hüvanguks.
Teravilja kasvupind on aastaga 4% vähenenud
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse tänavu teravilja teraks 333 600 hektaril, mis on 4% väiksem kasvupind kui 2025. aastal. Võrreldes eelmise aastaga on taliteravilja kasvupind vähenenud 8%, suviteravilja kasvupind aga suurenenud 3%.
Juunis tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 3,8%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis näitab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2026. aasta juunis võrreldes maiga 0,3% ja tõusis võrreldes 2025. aasta juuniga 3,8%.
Eesti põllumajandus Euroopa võrdluses: kolm uut uuringut annavad tervikpildi
Selle aasta sügisel viib statistikaamet läbi põllumajanduse struktuuriuuringu, koostab 2026. aasta andmete põhjal koostöös PRIA-ga taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutuse statistika ning töötab välja põllumajandusmaa toitainete bilansi.
9. klassi õpilasi on sel aastal sama palju kui eelmisel, mõne aasta pärast olukord muutub
2025/2026. õppeaastal õpib 9. klassis 15 874 õpilast, kuid juba paari aasta pärast jõuavad põhikooli lõpuklassi väiksemad aastakäigud, mis toob kaasa lõpetajate arvu selge languse. Selle muutuse mõistmiseks vaatame, kuidas on põhikooli lõpetajate arv Eesti maakondades viimase 25 aasta jooksul muutunud.
Tallinna lennujaama reisijate arv jäi mullu samaks, veetud kauba kogus suurenes
Statistikaameti andmetel läbis 2025. aastal Tallinna lennujaama ligi 3,5 miljonit reisijat, jäädes aasta varasemaga samale tasemele. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel vähenes, õhusõidukitega veetud kauba ja posti kogus aga suurenes.
Märtsi tarbijahinnaindeksit mõjutas kütuste kallinemine
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga samale tasemele ning võrreldes 2025. aasta sama kuuga tõusis 3,6%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes olid kaubad 3,4% ja teenused 3,8% kallimad.
Statistikaamet avaldas aastaaruande: andmed, millele tugineb Eesti tulevik
Statistikaameti värskelt ilmunud aastaaruanne annab ülevaate 2025. aasta olulisematest näitajatest ja tegevustest. Just need aitavad ametil muutuvas andmemaailmas täita oma peamist ülesannet: pakkuda usaldusväärseid andmeid paremate otsuste tegemiseks ja Eesti elu mõistmiseks.
Tööstusettevõtted tootsid veebruaris 0,5% vähem
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta veebruaris püsivhindades 0,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,3% ja energeetikas 3,1%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,1%.
Suur reede: Eesti munatoodang suurenes, aga mune söödi vähem
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2025. aastal 207,2 miljonit muna, mida on 9% rohkem kui aasta varem. Koos imporditud munadega söödi keskmiselt 14,9 kilogrammi ehk 238 muna inimese kohta.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: märtsis langesid hinnad 0,2%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks märtsis võrreldes veebruariga 0,2%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusis indeks 3,3%. Tegu on kiirhinnanguga, mis märtsi hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Statistikaameti peadirektori asetäitjaks andmeteenuste alal sai Reelika Leetmaa
Täna, 30. märtsil 2026 alustas statistikaameti peadirektori asetäitja ametikohal Reelika Leetmaa, kes on viimased kümme aastat töötanud Eesti töötukassa juhatuse liikmena, vastutades andme- ja analüüsivaldkonna, karjääri- ja koolitusteenuste arendamise eest.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes veebruaris 5%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 840 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas müügimaht 5%.
Rahvusvaheline teatripäev: veerand eestimaalaste kultuurikulutustest on sündmuste külastused
Euroopa leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutavad eestimaalased kultuurile ligi 2,4% leibkonna eelarvest ning märkimisväärne osa sellest läheb kultuurisündmuste külastamisele. Keskmiselt kulutab eestimaalane kultuurile umbes 14 eurot kuus.
Eesti inimesed reisisid mullu varasemast vähem
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aastal 1,5 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on 3% vähem kui 2024. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,1 miljonit ehk 12% vähem kui aasta varem.
Valitsemissektori eelarvepositsioon paranes, võlakoormus suurenes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2025. aastal 1,2% ja võlatase 24,1% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Eelmise aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 490,5 miljoni euroga.