Eesti taliolümpiaalade harrastajate kasvu veavad jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine
Eesti taliolümpiaalade organiseerunud harrastajate arv on statistikaameti andmetel viimase kümne aastaga kasvanud 40% võrra ning alla 20-aastaste taliolümpiaalade harrastajate osakaal tõusnud 7 protsendipunkti. Kasvu veavad eeskätt jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine, samuti on lisandunud harrastajaid mäesuusatamises, lumelauasõidus, vigursuusatamises ja kiiruisutamises. Vähenenud on harrastajate hulk murdmaasuusatamises ja suusahüpetes.
Homme, 6. veebruaril algavad 2026. aasta taliolümpiamängud Milanos ja Cortinas, kus 32 sportlast esindavad Eestit 11 spordialal. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris maailma olulisima talispordivõistluse eel värsketest andmetest, kuidas läheb taliolümpiaaladel Eestis ning kuidas on muutunud harrastajate hulk erinevatel taliolümpiaaladel võrreldes kümne aasta taguse ajaga.
Kõige populaarsemad taliolümpiaalad on jäähoki, murdmaasuusatamine ja iluuisutamine
2025. aastal olid kolm kõige suurema harrastajaskonnaga taliolümpiaala jäähoki (2342 harrastajat), murdmaasuusatamine (1988 harrastajat) ning iluuisutamine (1838 harrastajat). „Kokku tegeles Eesti spordiregistri andmetel möödunud aastal taliolümpiaaladega 7913 harrastajat, keda on 40% võrra enam kui veel kümme aastat tagasi,“ tõi Lest esile. „Sealjuures on ligikaudu kaks kolmandikku ehk 67% harrastajatest 19-aastased või nooremad, mis viitab tugevale järelkasvule ning kooli- ja noortespordi keskele rollile,“ lisas analüütik. Mehi on taliolümpiaalade harrastajate seas veidi rohkem kui naisi – 55,4% on mehed ja 44,6% naised.
Ehkki taliolümpiaalade harrastajaid on rohkem kui viimasel aastakümnel, tuleb Lesta sõnul andmete tõlgendamisel arvestada, et Eesti spordiregister kajastab vaid organiseerunud harrastajaid. „Kogu elanikkonna vabaaja sportimise aktiivsust me ei tea. Aga hea uudis on, et tegelik aktiivsete spordiharrastajate hulk on tõenäoliselt veel suurem kui registriandmete põhjal tundub,“ märkis ta.
Taliolümpiaalade harrastamine on märgatavalt mitmekesistunud
Võrdluses kümne aasta taguse ajaga tõuseb esile, et üha rohkemad spordialad koguvad harrastajate seas populaarsust.
„On hea näha, et Eesti talisport muutub mitmekesisemaks. Noored ei vali enam ainult traditsioonilisi alasid, vaid proovivad julgelt ka uusi ja tehnilisi spordialasid,” sõnas Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid. “Eesti sport on terviklik – mida tugevam on meie püramiidi põhi, seda rohkem tekib tippe, kes omakorda innustavad uusi harrastajaid. Eesti Olümpiakomitee ülesanne on eest vedada kogu tervikut, tagades arenguks vajalikud tingimused nii harrastajatele kui tippsportlastele,” rääkis Kaljulaid.
Kui veel 2015. aastal oli murdmaasuusatamine taliolümpiaalade selge liider 2432 harrastajaga, siis 2025. aastaks oli murdmaasuusatajate hulk vähenenud 18% võrra ning kokku oli harrastajaid eelmisel aastal 1988.
„Sama ajaga on mitmete teiste talispordialade populaarsus kasvanud. Näiteks jäähokiharrastajate arv on kümne aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud koguni 86% ning iluuisutajate arv 76% võrra,“ rääkis Lest.
Nii laskesuusatamine kui ka kiiruisutamine on harrastajate arvu kümne aastaga ligi kolmekordistanud. Kui 2015. aastal tegeles laskesuusatamisega 174 harrastajat, siis mullu oli registreeritud harrastajaid 507. Kiiruisutamise harrastajate arv on kümne aastaga kasvanud 58-lt 163-le.
Ka kurling on kümendiga harrastajate hulka kasvatanud, aga pigem väiksemal määral. 2015. aastal oli Eestis 101 registreeritud kurlingu harrastajat, 2025. aastal 129.
Kuigi laskesuusatamise juured ulatuvad kaugele spordiajalukku, on ala populaarsus Eestis just viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Samas on mõne traditsioonilisema ala, näiteks suusahüpete harrastajate arv vähenenud kümne aastaga 57lt 4le.
Lumelauasõit ja vigursuusatamine on teinud suure hüppe
Mitmed noortepärased ja tehnilised alad on samuti jõudsalt populaarsust kogunud. „Suurt kasvu on täheldada näiteks vigursuusatamises, kus seitsmest harrastajast 2015. aastal sai möödunud aastaks 117 harrastajat,” rääkis Lest. “Siin on harrastajate kasvule aidanud kindlasti kaasa populaarsed ja edukad eeskujud,” lisas ta. Ehkki absoluutarvudes lisandunud harrastajate hulk on tagasihoidlikum – 110 juurde tulnud harrastajat – tähendab see ligikaudu seitsmeteistkümne kordset kasvu. Ka lumelauasõidu harrastajate arv on tõusnud 60% võrra. Kui veel 2015. aastal oli selle spordiala harrastajaid 171, siis 2025. aastal juba 274.
Mõnel väiksema harrastajate hulgaga alal, näiteks kahevõistluses, on muutus võrreldes kümne aasta taguse ajaga väike.
Andmed pärinevad Eesti spordiregistrist.
- Harrastajaks loetakse vähemalt viieaastast Eestis elavat inimest, kes harrastab spordiorganisatsioonis spordiala ükskõik mis tasemel regulaarselt vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul.
- Eesti spordiregister esitab statistikaametile spordiklubide ning spordiklubina tegutsevate spordialaliitude ja spordiühenduste ja spordikoolide harrastajate andmed eelmise kalendriaasta kohta. Kui spordiorganisatsioon on ka spordikooli pidaja, siis esitatakse ainult spordiorganisatsiooni andmed.
Vaata ka spordi valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)