Leibkonna eelarve uuring: eestimaalane maksab trenni, mitte tribüüni eest

Uudis
Postitatud 26. veebruar 2026, 8.00

Üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu kohaselt kulutavad eestimaalased spordiga seotud kaupadele ja teenustele 1,4% leibkonna eelarvest, mida on veidi rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Suurem osa rahast läheb aktiivsele osalemisele, mitte spordiürituste pealtvaatamisele. Spordikulu on seotud sissetulekuga ning kulutused on suuremad linnades ja lastega peredes.

Eurostat eristab spordi- ja vaba aja teenuste puhul kaht peamist kulu: aktiivne osalemine ja spordiüritustel pealtvaatajana käimine. Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul paistab Eesti Euroopa võrdluses silma sellega, et spordile kulutatud raha läheb valdavalt aktiivsele osalemisele, mitte pealtvaatamisele. „Eesti leibkondade puhul läheb suurem osa spordiga seotud kulutustest treeningutele ja harrastustele, mitte niivõrd varustusele või spordiürituste külastamisele,” tõdes ta. 

Sissetulek määrab, kui palju spordile saab kulutada

Epp Remmelg. Foto: statistikaamet

Eurostati andmed näitavad seost spordikulutuste ja sissetuleku vahel: mida suurem on leibkonna sissetulek, seda rohkem kulutatakse spordile. Eestis olid 2020. aastal kõrgeima sissetulekuga leibkondade kulutused spordile keskmiselt 2,7 korda suuremad kui madalama sissetulekuga gruppides.

Uuringu andmed toovad esile ka seose spordikulude ning toidu ja eluasemega seotud kulude vahel. Riikides, kus toidu ja eluaseme kulud moodustavad suure osa leibkonna eelarvest, jääb spordile väiksem osa. Euroopa Liidu keskmisena kulus 2020. aastal 48,6% leibkonna tarbimiskulust toidule ja eluasemele. 

„Mida suurem osa pere eelarvest kulub esmavajadustele, seda vähem raha jääb sportimiseks. Eestis on toidu ja eluasemega seotud kulude osakaal kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt ja spordikulud jäävad sageli esmavajaduste järel teise ringi kuluks. Kuigi uuring mõõdab kulutusi, mitte otseselt kättesaadavust, viitab seos esmavajaduste kulude ja spordikulude vahel sellele, et tasulised treeningud ei ole kõigile võrdselt jõukohased,” selgitas Remmelg. 

Linnainimesed kulutavad spordile rohkem

Kulutused spordile erinevad ka sõltuvalt leibkonna elukohast. Linnas elavad inimesed kulutasid spordile 82 eurot aastas ja maal elavad inimesed 62 eurot aastas keskmiselt inimese kohta. Piirkondade lõikes olid suurimad kulutused Põhja-Eestis ja väikseimad Kirde-Eestis. Keskmiselt kulutas iga Põhja-Eestis elav inimene 97 eurot aastas (Tallinnas 103 eurot) ja Ida-Virumaal ainult 34 eurot aastas treeningutele ja spordiüritustel osalemisele. 

Lastega pered kulutavad spordile rohkem kui lasteta pered

Remmelga sõnul viitavad andmed ka sellele, et lastega pered püüavad sporti võimaldada ka siis, kui muid suuremaid vaba aja kulutusi ei saa endale lubada. Lastega peredes kulutati treeningutel ja spordisündmustel osalemisele keskmiselt 94 eurot inimese kohta aastas, samas kui lasteta peredes oli vastav näitaja 61 eurot. Samas lasteta peredes oli keskmiselt vaba aja kaupadele ja teenustele kulutatav summa suurem kui lastega peredes. 

Spordikulutuste struktuuri vaadates kulutasid Euroopa Liidu leibkonnad 2020. aastal keskmiselt 67% spordiga seotud rahast spordi- ja vaba aja teenustele.

Eesti leibkondade spordikulud jagunesid Eurostati andmetel järgmiselt: 

  • 78% kulus sporditeenustele (sellest omakorda 94% kulutati treeningutes ja spordiüritustel osalemisele ning 6% pealtvaatamisele);
  • 20% kulus spordi-, matka- ja muu vabaõhuvarustuse soetamisele (EL keskmine 15,6%); 
  • 1,6% kulus õues vaba aja veetmiseks mõeldud suuremate kestuskaupade ostule (EL keskmine 14,4%); 
  • 0,1% kulus varustuse hooldusele ja remondile (EL keskmine 2,1%); 
  • ülejäänud osa moodustasid muud kestuskaubad, sh siseruumides kasutatavad vaba aja vahendid.

Uus uuring toob värsked andmed

Praegused Eurostati andmed põhinevad 2020. aastal läbiviidud uuringul, kuid praegu on käimas uus leibkonna eelarve uuring, mis annab ajakohase ülevaate eestlaste spordikulutustest. Statistikaamet alustas uuringuga 1. detsembril 2025 ning aasta jooksul kaasatakse sellesse 10 000 juhuvalimisse sattunud leibkonda üle Eesti. Uuring kestab kuni 27. detsembrini 2026 ja tulemused avaldatakse 2027. aastal. Uuringu tegemist toetab Euroopa Liit ning alates 2026. aastast on see kohustuslik kõigile Euroopa Liidu riikidele.

Allikas: Eurostat
Leibkonna eelarve uuringu andmed on avaldatud ka statistika andmebaasis.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Silvia Uus
tiimijuht
kommunikatsiooni ja turunduse teenustiim
Statistikaamet
www.stat.ee 
51944157

Foto: Shutterstock