Statistikaamet täpsustab elektrihinnaindeksi arvutamise metoodikat
Statistikaamet analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat. Uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika põhineb detailsematel andmetel, mis said ametile kättesaadavaks 2024. aasta lõpus.
Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Eesti peamine väliskaubanduspartner on Soome
Täna täitub 60 aastat Tallinna-Helsingi laevaliini avamisest. Lähikümnenditel on just põhjanaaber olnud Eesti jaoks peamine kaubanduspartner. Statistikaameti andmetest selgub, et kõige rohkem eksporditi mullu Eestist Soome elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning metalli ja metalltooted.
Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Alates 1. maist on eestimaalased saanud kutseid terviseuuringus osalemiseks. Olgugi, et terviseuuring ise kestab veel aasta lõpuni, on aktiivne teavituskampaania periood nüüdseks lõppenud.
Kolmandas kvartalis kasvas teenuste eksport 8%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 2%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,2 miljardi ning imporditi 2,4 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 751 miljonit eurot, mis on 180 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem.
Oktoobris väliskaubandus kasvas, Eesti päritolu kaupade eksport suurenes 17%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi euro ja imporditi ligi 2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 303 miljonit eurot.
Ettevõtjad ei pea uuel aastal kauba saabumise andmeid enam esitama
Alates 2025. aasta algusest ei pea ettevõtjad kauba saabumisel Euroopa Liidust (EL-ist) statistikaametile enam andmeid esitama. Sellega väheneb EL-i liikmesriikidega kaubavahetust pidavate paljude ettevõtjate halduskoormus keskmiselt kolmandiku võrra.
Eesti päritolu kaupade eksport kasvas septembris 4%
Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta septembris võrreldes eelmise aasta sama kuuga kaupade eksport 2% ja import 3%. Jooksevhindades eksporditi kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 208 miljonit eurot, mis on 18 miljoni võrra enam kui aasta varem.
Augustis kaubavahetus vähenes, enim Euroopa Liidu liikmesriikidega
Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta augustis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaupade eksport 1% ja import 8%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi euro eest ja imporditi üle 1,6 miljardi euro. Kaubavahetuse puudujääk oli 169 miljonit eurot, mis on 122 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.