Mais eksporditi enim elektriseadmeid ning imporditi põllumajandussaaduseid ja toidukaupu
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta mais kaupade eksport 2% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ning imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 281 miljonit eurot, mis on 78 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem mais.
Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets.
Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale
Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%). Võrreldes 2024. aasta maiga kasvas enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade (28 miljoni euro võrra ehk 16%) ning elektriseadmete (24 miljoni euro võrra ehk 11%) väljavedu. Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete (23 miljoni euro võrra ehk 16%), mehaaniliste masinate (22 miljoni euro võrra ehk 15%) ning metalli ja metalltoodete (22 miljoni euro võrra ehk 15%) eksport Eestist.
Eelmise aasta sama kuuga võrreldes suurenes tänavu mais kaupade reeksport 5%, Eesti päritolu kaupade väljavedu jäi samale tasemele. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes ühe protsendipunkti võrra ning moodustas tänavu mais koguekspordist 64%.
Peamised ekspordipartnerid olid mais Soome (14% koguekspordist), Läti (12%), Leedu (9%) ja Rootsi (9%). Soome ja Rootsi viidi kõige rohkem elektriseadmeid ning Lätti ja Leetu transpordivahendeid. Võrreldes mulluse maiga suurenes kaupade väljavedu enim Singapuri (22 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid. Enim ehk 20 miljoni euro võrra kahanes kaupade eksport Venemaale, kuhu viidi vähem põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.
Kõige rohkem kasvas kaupade import Ameerika Ühendriikidest ja vähenes Soomest
Enim imporditi mais põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14% koguimpordist), transpordivahendeid (13%) ning elektriseadmeid (12%). Aastases võrdluses mõjutas sisseveo kasvu kõige rohkem kaitseotstarbeliste kaupade impordi suurenemine. Enim vähenes mineraalsete toodete (22 miljoni euro võrra ehk 12%) sissevedu.
Mais imporditi kaupu kõige rohkem Soomest (12% koguimpordist), Saksamaalt (11%), Lätist (10%) ja Leedust (10%). Soomest ja Leedust toodi enim mineraalseid tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga kasvas kaupade import kõige rohkem Ameerika Ühendriikidest (50 miljoni euro võrra), Lõuna-Aafrika Vabariigist (46 miljoni euro võrra) ja Hollandist (39 miljoni euro võrra) ning vähenes Soomest (39 miljoni euro võrra) ja Poolast (26 miljoni euro võrra).
Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2024 | 2025 | muutus, % | 2024 | 2025 | muutus, % | 2024 | 2025 | |
KOKKU | 7183 | 7853 | 9 | 8484 | 9317 | 10 | -1302 | -1464 |
jaanuar | 1338 | 1505 | 13 | 1583 | 1850 | 17 | -246 | -345 |
veebruar | 1322 | 1473 | 11 | 1581 | 1771 | 12 | -259 | -298 |
märts | 1456 | 1716 | 18 | 1704 | 1944 | 14 | -249 | -228 |
aprill | 1523 | 1585 | 4 | 1868 | 1897 | 2 | -345 | -312 |
mai | 1545 | 1573 | 2 | 1747 | 1855 | 6 | -203 | -281 |
Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % |
---|---|---|---|---|---|---|---|
KOKKU | 1573 | 100 | 2 | KOKKU | 1855 | 100 | 6 |
EL-27 | 1171 | 74 | 3 | EL-27 | 1490 | 80 | -1 |
Euroala 20 riiki | 878 | 56 | 2 | Euroala 20 riiki | 1125 | 61 | -1 |
EL-i välised riigid | 402 | 26 | -2 | EL-i välised riigid | 365 | 20 | 54 |
1. Soome | 225 | 14 | -4 | 1. Soome | 214 | 12 | -16 |
2. Läti | 197 | 13 | -2 | 2. Saksamaa | 204 | 11 | 4 |
3. Leedu | 141 | 9 | 17 | 3. Läti | 183 | 10 | -1 |
4. Rootsi | 140 | 9 | -6 | 4. Leedu | 180 | 10 | -7 |
5. Saksamaa | 121 | 8 | 4 | 5. Rootsi | 135 | 7 | -4 |
6. Poola | 67 | 4 | 27 | 6. Holland | 132 | 7 | 42 |
7. Norra | 58 | 4 | -20 | 7. Poola | 126 | 7 | -17 |
8. Holland | 58 | 4 | -21 | 8. USA | 66 | 4 | - |
9. USA | 48 | 3 | 7 | 9. Hiina | 63 | 3 | 5 |
10. Prantsusmaa | 39 | 2 | 20 | 10. Tšehhi | 56 | 3 | 81 |
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss | ||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | |
KOKKU | 1573 | 100 | 2 | 1855 | 100 | 6 | -281 |
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 200 | 13 | 16 | 254 | 14 | 5 | -53 |
Mineraalsed tooted (V) | 123 | 8 | -16 | 161 | 9 | -12 | -38 |
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 81 | 5 | 2 | 160 | 9 | 1 | -79 |
Kummi- ja plasttooted (VII) | 45 | 3 | -4 | 91 | 5 | 6 | -46 |
Puit ja puittooted (IX) | 179 | 11 | 5 | 65 | 3 | 2 | 115 |
Paber ja pabertooted (X) | 32 | 2 | -13 | 32 | 2 | 11 | 0 |
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 34 | 2 | -1 | 56 | 3 | -2 | -22 |
Metall ja metalltooted (XV) | 125 | 8 | -15 | 146 | 8 | -10 | -21 |
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) | 120 | 8 | -15 | 156 | 8 | -4 | -35 |
Elektriseadmed (85) | 241 | 15 | 11 | 223 | 12 | 7 | 18 |
Transpordivahendid (XVII) | 168 | 11 | 15 | 240 | 13 | 0 | -72 |
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 44 | 3 | 8 | 41 | 2 | 3 | 3 |
Mitmesugused tööstustooted (XX) | 104 | 6 | -6 | 45 | 2 | 8 | 58 |
Muu | 77 | 5 | 40 | 186 | 10 | 144 | -109 |
Alates 2025. aastast kasutab Eesti statistikaamet Euroopa Liidu impordistatistika koostamisel teiste liikmesriikide detailandmeid ja hinnanguid nende ekspordi kohta Eestisse. Andmed on statistikaameti poolt valideeritud ning administratiivandmetega täiendatud. 2025. aasta andmed avaldasime uue metoodika alusel esimest korda 12. märtsil 2025. Lähemalt saab muudatuste kohta lugeda uudisest.
Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)