Uudis
Uudis
Harjumaa ettevõtted moodustasid eelmisel aastal 60% kaupade koguekspordist
Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 2025. aastal 60% (sh Tallinnas 42%) Eesti koguekspordist, järgnesid Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (4%).
Uudis
Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Uudis
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Uudis
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Uudis
Eesti munatoodang suureneb
Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk 238 tükki iga elaniku kohta. Seega ületab tarbimine ligi kahekordselt toodangut ja umbes iga teine söödud muna on kodumaine.
Uudis
Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa suurimaid
Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.
Uudis
Mullune saagiaasta oli kehv
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21% väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamike teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak aga suurenes 9%.
Uudis
436,73 eurot tonni eest: piima keskmine kokkuostuhind mullu langes
Statistikaameti andmetel osteti 2023. aastal Eesti põllumajandustootjatelt 859 600 tonni piima, mille eest tasuti põllumeestele ligi 375 miljonit eurot. Aasta keskmine kokkuostuhind oli 436,73 eurot tonni eest, mis on 5,8% madalam kui aasta varem.
Uudis
Köögivilja ja maasika kasvupind väheneb jätkuvalt, tera- ning kaunvilja koristatakse varasemast rohkem haljasmassiks
Statistikaameti 2023. aasta esialgsetel andmetel on põllumajandusmaa kogupind püsinud tänavu pea muutumatuna. Samas kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind on suurenenud 2,5 korda ning varasemast suurem osa tera- ja kaunvilja planeeritakse koristada haljasmassiks. Pikalt langustrendis olnud köögivilja ja maasika kasvupind on veel vähenenud 8%.
Uudis
Suur osa Eesti põllumajandusmaast ja loomakasvatusest on mahe
2022. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal. Mahemaa pind on aasta-aastalt pidevalt suurenenud ja Euroopas hoiab Eesti selle tulemusega Austria järel teist kohta. Lamba- ja kitsekasvatusest on tunnustatud mahe 44% ja veisekasvatusest 18%.
Uudis
Teravilja ja piima jätkub, muu toidu osas sõltume impordist
Põhilisi teraviljaliike ja piimatooteid arvestades toodetakse Eestis teravilja 3,1 ja piimatooteid 1,1 korda rohkem kui neid tarbitakse. Samas enamike teiste põllumajandussaaduste puhul on arvestuslik tarbimine suurem kui kodumaine toodang. Isevarustatuse tase on kartulil 61%, köögiviljal 38% ja puuviljal 12%. Loomakasvatussaadustest on lihal isevarustatus 78%, munadel 51% ja meel 90%.
Uudis
Eesti taimekasvatajad said eelmisel aastal hea saagi
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta lõplik teraviljasaak 1 529 000 ja kartuli kogusaak 78 000 tonni, mis on vastavalt 19% ja ligi 10% 2021. aastast suurem. Kaunvili lõi mullu saagirekordi.
Uudis
Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal kõrgem kui kunagi varem
Statistikaameti andmetel osteti eelmisel aastal põllumajandustootjatelt Eestis kokku 800,2 tuhat tonni piima, mille eest tasuti põllumeestele ligi 371 miljonit eurot. Aasta keskmine kokkuostuhind oli 463,49 eurot tonni eest, mis on 47% kõrgem kui aasta varem ja kõrgem kui kunagi varem.
Uudis
Põllumeeste teenitud tulu vähenes mullu veerandi võrra
Eesti põllumajandustoodangu väärtus tõusis 2021. aastal 13% ja jõudis esmakordselt miljardi euroni, kuid kasvavate kulude tõttu vähenes põllumeeste teenitud tulu veerandi võrra, selgus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seireks ja hindamiseks väljatöötatud põllumajanduse majandusliku arvepidamisest.
Uudis
Eesti teravilja kogusaagiks kujuneb tänavu prognoositavalt 1,5 miljonit tonni
Statistikaameti esialgsete saagiandmete ja maaeluministeeriumi hinnangu kohaselt kujuneb selle aasta teraviljasaak 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest.
Blogi
Põllumeestele makstav piima kokkuostuhind on tõusuteel
Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal 316 eurot tonni eest, mis on viimase nelja aasta kõrgeim. Kui eelmise aasta alguses jäi piima hind alla 300 euro tonni eest, siis teisest poolaastast hakkas hind tõusma ja jõudis detsembriks tasemeni 358 eurot tonni eest, millest kõrgem oli hind viimati 2014. aastal. Piima kokkuostuhinna muutust kirjeldab statistikaameti analüütik Anton Kardakov.