35 aastat taasiseseisvunud Eestit: mis on võrreldes 1991. aastaga muutunud?
Uudis
Taasiseseisvumise aastapäeval vaatame arvude kaudu tagasi 1990. aastate algusesse ja võrdleme toonast Eestit tänasega. Kui palju on 35 aasta taguse ajaga muutunud Eesti rahvaarv, pere- ja tööelu, ettevõtlus ning vaba aja veetmine?
- 1991. aastaga võrreldes on Eesti rahvaarv vähenenud 207 004 inimese ehk 13,2% võrra. Kui taasiseseisvumise aastal elas Eestis 1 567 749 inimest, siis selle aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 1 360 745 inimest.
- Eestlaste osatähtsus Eesti rahvastikus on 1991. aastaga võrreldes kasvanud 61,6%-lt 68,5%-ni 2026. aastal. Kui 1991. aastal moodustasid eestlased rahvastikust veidi alla kahe kolmandiku, siis praegu on nende osakaal üle kahe kolmandiku.
- Eestlaste oodatav eluiga on 1991. aastaga võrreldes pikenenud 10,2 aasta võrra – 69,6 aastalt 79,8 aastani 2025. aastal.
- Esmasünnitaja keskmine vanus on 1991. aastaga võrreldes tõusnud 6,8 aasta võrra – 22,6 aastalt 29,4 aastani 2025. aastal.
- Kui 1991. aastal pandi lastele kõige sagedamini nimeks Martin ja Kristina, siis 2025. aastal olid esikohal Mark ja Sofia.
- Taasiseseisvumise aastal sündis Eestis 9963 poissi ja 9450 tüdrukut ehk kokku 19 413 last, 2025. aastal aga 9240 last, kellest 4798 olid poisid ja 4442 tüdrukud. Mullu sündis Eestis 10 173 last (52,4%) vähem kui 1991. aastal.
- Kui 1991. aastal oli surmade arv sündidega peaaegu võrdne, siis 2025. aastal ületas surmade arv sündide arvu ligi 6500 võrra. 1991. aastal suri Eestis 19 715 inimest, 2025. aastal aga 15 688.
- 2025. aastal sõlmiti Eestis 41,7% vähem abielusid kui taasiseseisvumise aastal. Abielude arv oli mullu 1991. aastaga võrreldes 4294 võrra väiksem. Kui 1991. aastal sõlmiti 10 292 abielu, siis 2025. aastal 5998 abielu. 1991. aastal lahutati 5738 abielu, 2025. aastal aga 3062 abielu.
- Keskmine brutokuupalk on 1992. aastaga võrreldes kasvanud 35 eurolt 2092 euroni 2025. aastal ehk ligi 60 korda.
- Töötuse määr on 1991. aastaga võrreldes tõusnud 1,5%-lt 7,5%-ni ehk 6 protsendipunkti. Suhtarvuna oli töötuse määr 2025. aastal viis korda kõrgem kui 1991. aastal.
- Põllumajanduses, sh metsanduses ja kalanduses töötavate inimeste arv on 1991. aastaga võrreldes vähenenud 132 300 inimese ehk 87% võrra – 152 000-lt 19 700-ni 2025. aastal. Seega töötab neis valdkondades praegu ligi kaheksa korda vähem inimesi kui taasiseseisvumise ajal.
- Info ja side tegevusalal töötavate inimeste arv on 1991. aastaga võrreldes kasvanud 28 800 inimese võrra –11 400-lt 40 200-ni 2025. aastal. Seega töötab selles valdkonnas praegu üle kolme ja poole korra rohkem inimesi kui taasiseseisvumise ajal.
- Tegutsevate ettevõtete arv on 1995. aastaga võrreldes kasvanud 136 015 võrra – 23 732 ettevõttelt 159 747-ni 2024. aastal. Teisisõnu tegutseb Eestis praegu ligi seitse korda rohkem ettevõtteid kui 1990. aastate keskel. Keskmine töötajate arv ettevõttes on 1995. aastaga võrreldes vähenenud 18 inimeselt kolmele 2024. aastal.
- Kinokülastuste arv 100 elaniku kohta on kasvanud 72-lt 1993. aastal 180-ni 2024. aastal ehk 2,5 korda.
- Muuseumikülastuste arv 100 elaniku kohta on 1991. aastaga võrreldes kasvanud 81-lt 196-ni 2025. aastal ehk ligi 2,4 korda.
Uudises on võrreldud 1990. aastate andmeid värskeimate andmetega, arvesse ei ole võetud muutusi 35aastase perioodi jooksul.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)