Põllumajanduse struktuuriuuring 2026

Mis uuring see on?

Põllumajanduse struktuuriuuring annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast, mis on vajalik teave põllumajanduspoliitika kujundamisel. Uuring pakub põllumajanduslike majapidamiste kohta statistikat, mida saab võrrelda teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega.

Põllumajanduses toodetakse peaaegu kogu toit, põllumajandusmaa hõlmab umbes 40% EL-i territooriumist ja põllumajanduse valdkond umbes 30% EL-i eelarvest. EL-i ühise põllumajanduspoliitika elluviimist finantseeritakse ainsana pea täielikult EL-i rahast, mistõttu peab poliitika põhinema konkreetsetel alusandmetel.

Põllumajanduse struktuuriuuringuid on EL-is korraldatud juba alates 1960. aastatest – kord iga kümne aasta järel põllumajandusloendusena ja vahepealsetel aastatel valikuuringuna. Parema võrreldavuse tagamiseks on liidus kokku lepitud ühtne metoodika, kogutavad näitajad, nende definitsioonid jms.

Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

Põllumajanduse struktuuriuuringu korraldamise aluseks on riikliku statistika seadus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2018/1091 ning Euroopa Komisjoni rakendusmäärused nr 2024/2914 ja 2020/405.

Põllumajanduse struktuuriuuringut kaasrahastab Euroopa Komisjon.

Põllumajanduse struktuuriuuringut kaasrahastab Euroopa Komisjon.


 

Milleks on neid andmeid vaja?

Põllumajanduse struktuuriuuringu tulemused on vajalikud põllumajandus- ja keskkonnapoliitika ning riigi muude valdkondade poliitika kujundamiseks.

Uuringu tulemusena saavad riigi- ja teadusasutused, ettevõtted ning rahvusvahelised organisatsioonid põllumajanduse kohta põhjaliku ja täpse statistika, mis aitab teha põllumajandusvaldkonna otsuseid ning näitab, mis teemad vajavad rohkem tähelepanu ja rahastust. Teiste uuringutega võrreldes annab põllumajanduse struktuuriuuring põllumajandusest täielikuma ülevaate, sest vaadeldakse majapidamiste kõiki põhilisi tegevusvaldkondi.

Põllumajanduse struktuuriuuringutest saadud andmeid kasutab ka EL-i teadusuuringute ühiskeskus (Joint Research Center – JRC) poliitika arendamiseks, teadustöödes, mudelite väljatöötamisel ja mujal.

Kui sageli uuringut korraldatakse?

Valikulisi põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatakse põllumajandusloenduste vahelisel ajal kaks korda. Sel kümnendil toimuvad need 2023. ja 2026. aastal. 

Kus uuringu tulemused avaldatakse?

Statistikaamet avaldab põllumajanduse struktuuriuuringu tulemused 2027. aastal statistika andmebaasis.

Kuidas valitakse uuringus osalejaid?

Põllumajanduse struktuuriuuringus uuritakse põllumajanduslikke majapidamisi (nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid), kel on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

  • 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja/või marjaaiad, puukoolid ja koduaiad);
  • 2 hektarit põllumaad;
  • 0,5 hektarit kartulimaad;
  • 0,5 hektarit avamaaköögivilja- ja/või maasikamaad;
  • 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja/või ehistaimi, seemnekasvatuspinda, avamaapuukoole;
  • 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedu ja/või muid püsikultuure avamaal;
  • 0,1 hektarit avamaaviinamarju;
  • 100 ruutmeetrit kasvuhooneid;
  • 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks üks piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).

Põllumajanduse struktuuriuuringuga kogutakse andmeid vähemalt 98% riigis kasutatava põllumajandusmaa (v.a koduaiad) ja 98% loomühikute kohta. Kasutatava põllumajandusmaa hulgas on ka püsirohumaa, kus tehakse ainult hooldusniitmist, kuid mille eest saadakse toetusi.

Statistikaamet koostab 2026. aasta põllumajanduslike majapidamiste nimekirja registrite (PRIA, mahepõllumajandusregister jm) ja muu info alusel.

Majapidamised jaotatakse suuruse ja tootmistüübi alusel kihtidesse ning valim võetakse juhuvalikuga. Esindusliku valimi tagamiseks kaasatakse kõige suuremad ja tootmistüübilt tähtsaimad üksused kõikselt.

Kuidas andmeid kogutakse?

Statistikaamet teeb põllumajanduse struktuuriuuringut 2026. aasta sügisel. Andmeid kogutakse küsimustikuga, mis on osaliselt eeltäidetud registriandmetega. Põllumajandusliku majapidamise andmeid küsitakse selle valdajalt, juhilt või nende volitatud esindajalt.

  • Veebis saab küsimustikule vastata 1. septembrist 23. septembrini endale sobival ajal.
  • Küsimustik on leitav aadressil https://uuringud.stat.ee. Keskkonda tuleb sisse logida ja valida isiku-uuringute alt „Põllumajanduse struktuuriuuringu“. Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga.
  • Kui andmed ei ole 23. septembriks veebis esitatud, võtab majapidamise juhi või valdajaga ajavahemikul 24. september kuni 30. november ühendust statistikaameti telefoniküsitleja. Parema teeninduse ja andmete kvaliteedi tagamiseks kõne salvestatakse vastaja nõusolekul.

Mida põllumajanduse struktuuriuuringul küsitakse?

Põllumajanduse struktuuriuuringus kogutakse 2026. aastal andmeid majapidamise juhtimise, maakasutuse, loomade arvu, majapidamise tööjõu ja muu tegevuse, loomapidamise ja sõnnikukäitluse kohta.

Küsimustik on eeltäidetud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) registreeritud maade ja loomade, maa- ja ruumiameti maakatastri maade, töötamise registri tööjõu ja keskkonnaagentuuri loomade pidamise viisi andmetega, mida saab vajaduse korral muuta ja täpsustada.

Mida küsitakse?

  • Majapidamise juhtimise andmed
  • Kes on majapidamise juht; juhi andmed, sh juhina tegutsemise aeg, vanus, sugu, tööaeg majapidamises (nt veerand kuni pool täistööajast jne), põllumajanduslik ettevalmistus ja kutsekoolitustel osalemine
  • Maakasutuse andmed
  • Maavaldus liigiti, kasutatav põllumajandusmaa omandivormi ja põllumajanduskultuuri järgi, niisutus
  • Loomade, lindude ja mesilasperede arv ning pidamise viis
  • Loomade keskmine arv nende pidamise viisi järgi, loomade karjatamise aeg
  • Majapidamise tööjõu ja muu tegevuse andmed
  • Valdaja ja tema pereliikmete, alaliste, ajutiste ja muude töötajate tööaeg, majapidamisega seotud muu tegevus, majapidamise tööjõu muu tegevus väljaspool majapidamist
  • Sõnnikukäitluse andmed

Sõnniku kasutamine põllumajandusmaa väetamisel laotusviisi järgi, sõnnikuhoidla(te) olemasolu.

Kas põllumajanduse struktuuriuuringul osalemine on kohustuslik?

Riikliku statistika seaduse kohaselt on põllumajanduse struktuuriuuringus osalemine kohustuslik nendele majapidamistele, kelle omanduses või valduses on põllumajandusmaad või põllumajandusloomi. Uuringu tulemused on vajalikud nii põllumajandus- kui ka keskkonnapoliitika kujundamisel, mistõttu on iga majapidamise vastus väga oluline.

Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

Statistikaameti tehtavad uuringud leiab uuringute ajakava lehelt. Veebiküsimustikele saab vastata statistikaameti iseteeninduskeskkonnas.

Telefoniküsitlusi teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad. Kõne tehakse statistikaameti kõnekeskuse telefoninumbrilt 625 9110 või küsitleja mobiiltelefonilt. Statistikaameti küsitleja nime ja telefoninumbrit saab kontrollida kontaktide lehelt.

Mis kogutud andmetest edasi saab?

Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses kehtestatud ranged reeglid. Küsimustikus esitatud andmed lähevad andmekogumisrakendusest statistikaameti andmelao piiratud juurdepääsuga ossa. Sinna pääsevad ligi ainult uuringuga otseselt seotud töötajad, kes koostavad nende andmete alusel statistikaameti andmebaasis avaldatavat riiklikku statistikat. Avaldatavad andmed on koondandmed, mis ei võimalda ühegi isiku tuvastamist.

Teadlastel on võimalik taotleda riikliku statistika seaduse alusel pseudonüümitud andmetele ligipääsu statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Igat taotlust menetleb statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu, kes otsustab, kas taotleja saab andmetele ligipääsu. Teema kohta saab lähemalt lugeda veebilehelt „Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil“. Pseudonüümitud andmed edastatakse ka Eurostatile, kes samuti järgib konfidentsiaalsuskohustust. 

Kui äriregistris registreeritud juriidiline või füüsiline isik on andnud maaelu teadmuskeskusele loa korduskasutada statistikaameti andmeid ka põllumajandusliku kestlikkuse andmebaasi (FSDN) uuringu alusandmetena, siis saab kogutud andmeid kasutada ka maaelu teadmuskeskus. 

Andmete säilitamise tähtajad on kehtestatud statistikaameti liigitusskeemis, mis on leitav statistikaameti veebilehelt dokumendiregistrist. Andmekaitse üldiste reeglite kohta saab lähemalt lugeda andmekaitse rubriigist.

Kust saab põllumajanduse struktuuriuuringu andmete esitamise kohta lisainfot? 

Küsimuste korral palume võtta ühendust statistikaameti klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).