Augusti alguseks selgus lõplik nimekiri majapidamistest, keda Statistikaamet ootab sügisel toimuval põllumajandusloendusel andmeid esitama. „Sügisel toimuv põllumajandusloendus ei puuduta sel korral kõiki elanikke, vaid majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks,” rääkis Statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee.

Tööpuudus oli kõige valusam probleem, mille 2009. aasta majanduslangus kaasa tõi. Ühiskonnale tervikuna on aga jätkuvalt kõige olulisem, millised arengusuunad valitsevad rahvastikusündmustes. Registreeritud töötus on vähenemas, sellest kirjutab ajakirjandus iga nädal. Samuti võib lugeda, et töötuid on ligi 150 000 ja vähenemise märke ei paista ei kusagilt. Kui veel 2010. aasta märtsis ulatus registreeritud töötute arv 95 000-ni, siis juuniks oli see langenud 81 000-ni. Töötukassa nädalastatistikat aluseks võttes jätkus juulis registreeritud töötute arvu kahanemine.

Tööpuudus oli kõige valusam probleem, mille 2009. aasta majanduslangus kaasa tõi. Ühiskonnale tervikuna on aga jätkuvalt kõige olulisem, millised arengusuunad valitsevad rahvastikusündmustes. Registreeritud töötus on vähenemas, sellest kirjutab ajakirjandus iga nädal. Samuti võib lugeda, et töötuid on ligi 150 000 ja vähenemise märke ei paista ei kusagilt. Kui veel 2010. aasta märtsis ulatus registreeritud töötute arv 95 000-ni, siis juuniks oli see langenud 81 000-ni. Töötukassa nädalastatistikat aluseks võttes jätkus juulis registreeritud töötute arvu kahanemine.

Täna ilmus teatmik "Põllumajandus arvudes 2009", mis annab ülevaate Eesti maaelust ja -majandusest. Taskuteatmiku paberversioon maksab 50 krooni ja selle saab tellida  Statistikaameti veebilehelt.

Täna ilmus teatmik "Põllumajandus arvudes 2009", mis annab ülevaate Eesti maaelust ja -majandusest. Taskuteatmiku paberversioon maksab 50 krooni ja selle saab tellida  Statistikaameti veebilehelt.

Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist. Samas just meeste varajane suremus vigastussurmadesse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kõrgem. Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal.

Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist. Samas just meeste varajane suremus vigastussurmadesse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kõrgem. Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal.

Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat. Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani.

2009. aastal suutis Euroopa Liidu 27 liikmesriigist vaid viis Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit täita ning lubatud võlataset ületas 12 liikmesriiki. Nõrgeneva euro päästmiseks soovib Euroopa Komisjon eurotsooni liikmesriike suruda senisest enam eurokriteeriumide piiridesse. Maastrichti valitsemissektori eelarvepuudujäägi kriteeriumit (puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st) suutsid 2009. aastal täita Taani (-2,7%), Soome (-2,2%), Eesti (-1,7%), Luksemburg (-0,7) ja Rootsi (-0,5%) ning ükski liikmesriik ei lõpetanud eelarveaastat ülejäägiga.

2009. aastal suutis Euroopa Liidu 27 liikmesriigist vaid viis Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit täita ning lubatud võlataset ületas 12 liikmesriiki. Nõrgeneva euro päästmiseks soovib Euroopa Komisjon eurotsooni liikmesriike suruda senisest enam eurokriteeriumide piiridesse. Maastrichti valitsemissektori eelarvepuudujäägi kriteeriumit (puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st) suutsid 2009. aastal täita Taani (-2,7%), Soome (-2,2%), Eesti (-1,7%), Luksemburg (-0,7) ja Rootsi (-0,5%) ning ükski liikmesriik ei lõpetanud eelarveaastat ülejäägiga.

2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe. Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini.

2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe. Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini.