Ülemaailmne statistikapäev on tunnustus ja tähelepanuavaldus kõikidele statistikutele

20.10.2010 ÜLEMAAILMSE STATISTIKAPÄEVA PUHUL Statistika tungib üha enam ka tänapäeva ellu. Andmed on aluseks valitsuse, ettevõtete ja kogu ühiskonna otsuste langetamisel ja võimaldavad märgata jõudusid ja trende, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Ban Ki Moon, ÜRO peasekretär, avaldus ülemaailmse statistikapäeva puhul Ülemaailmne statistikapäev on korraldatud ÜRO eestvedamisel ning on mõeldud kaasaegse ühiskonna toimimiseks vajalike andmete, info ja teadmuse ning kõige selle eest hoolt kandvate organisatsioonide ja inimeste esiletõstmiseks. Globaalses statistikasüsteemis on aastakümneid erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide eestvedamisel tehtud suuri jõupingutusi kuid väga palju on teha. Meie oleme maailmajaos, kus ollakse juba aastakümneid harjunud rikkaliku andmestikuga. Paljudes arengumaades ei ole see nii iseenesestmõistetav. 1863. aastal loodi Eestimaa Kubermangu Statistika Komitee, mida võib lugeda riikliku statistika süsteemse korralduse alguseks Eesti aladel. 1885. aastal loodi Rahvusvaheline Statistikainstituut, et tegelda statistikaalaste teadmiste levitamise ja arendamisega. 1921. aastal asutatud Eesti Vabariigi Statistika Keskbüroo juhataja Albert Pullerits sai selle organisatsiooni liikmeks 1926. aastal. Võib ütelda, et sellest ajast alates (okupatsioonide aega arvestamata) on Eesti olnud aktiivselt rahvusvahelisel statistikaareenil esindatud. Praegusel ajal on Euroopa Liidu sisesed nõupidamised väga tihedad, regulaarselt osaleme ka ÜRO ja OECD statistikanõupidamistel. Arvude keele üldine arusaadavus pakub palju võimalusi, ideid ja inspiratsiooni, kuid statistika tegemise ajaline rütm ja ühtne metoodika vajavad väga palju kokku leppimist, tegevuste kooskõlastamist ja isegi õigusakti jõudu. Tänast Eesti riiklikku statistikat mõjutab peamiselt Euroopa Liidu statistika programm. Hinnanguliselt 90% meie poolt tehtavatest töödest on määratletud EL tasemel. Üldiselt on Eesti olnud korrektne kokkulepete täitja ja andmete puudumist esineb vähe. Võib väita, et Eesti statistikasüsteemi institutsionaalne korraldus on vastavuses arenenud riikide omaga. Kuigi üks suur riikliku statistika tegija – Statistikaamet – on ministeeriumi valitsemisalas, tuntakse ja järgitakse statistika erapooletuse ja erialase sõltumatuse põhimõtteid meie riigis rahuldaval tasemel. Oleme Euroopa statistikasüsteemis nende riikide seas, kus kõik tarbijate võrdse kohtlemise põhimõte on nii seadusega sätestatud ja praktikas järgitud. Kui statistikaasutuses ei ole probleeme, siis on küll midagi viltu, on ütelnud Venemaa statistikajuht mõned aastad tagasi. Nõudmised üha uute andmete järele kasvavad ning uute andmete ettevalmistus-, töötlus- ja avaldamistööde kiirus ei ole sageli vastavuses tarbijate ootustega. Ajalooliselt on erinevad valdkonnad arenenud vähesidusal viisil, kuid nähtused keskkonnas, majanduses ja ühiskondlikus elus on omavahel keerulistes seostes. Viimastel aastakümnetel on andmetöötluse tehnoloogiates ja tehnikates toimunud tohutu areng. Samas on kogu aeg tulnud pingutada, et statistikaasutustes töötavate inimeste oskused käiksid nende arengutega kaasas. Üldiselt tundub, et paljudes riikides (ka meil) on probleeme heade tööoskustega statistikute leidmise ja hoidmisega, eriti noorema generatsiooni puhul. Statistikud saavad alatasa hurjutada andmete kogumisel. Tähtajaks andmete saamine ei ole meil rahuldaval tasemel. Hilinemised panevad pinge alla edasise töötluskava ja ohtu lubatud ajal avaldamise. Siiski ei ole Statistikaametis karistusasutuse hoiakut. Helistame, kirjutame, aitame – väga kannatlikult. Võtame järjest enam kasutusele olemasolevaid andmekogusid, et dubleerimist vältida ja andmeesitaja koormust ära hoida või vähendada. Siiski jäävad registrid alati vaesteks näitajate (ja rikkaks kaetuse) poolest ning ei suuda statistilisi valimitel põhinevaid töid asendada. Priit Potisepp, Statistikaameti peadirektor