Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu on keemiatööstus

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.   Statistikaameti analüütik Riina Kerner analüüsis 2010. aastal oma magistritöös ekspordi struktuuri rolli Eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel. Eesti tööstusharude konkurentsivõime pingerea koostamisel koondas ta tööstusharude tootlikkuse- ja ekspordinäitajad koondindeksisse. Indeks sisaldab järgmisi näitajaid: lisandväärtus töötaja kohta (ehk tööviljakus, mis on kõige enam levinud tootlikkuse näitaja), tööviljakuse kasv, tööjõukulude tootlikkus, jääktulu töötaja kohta, ekspordi kasv ja osatähtsus. Võrdluseks on kasutatud aastaid 2003 ja 2007 kolmel põhjusel — esiteks on oluline võrrelda Eesti tööstusharude näitajaid enne ja pärast ELiga liitumist. Teiseks kaalutluseks on andmete võrreldavus — tegevusalade klassifikaator „EMTAK 2003“ kehtis aastatel 2003–2007 ning kolmandaks, EL riikide kohta pole 2010. aastal hilisemad võrdlusandmed veel kättesaadavad. Millised Eesti tööstusharud on konkurentsivõimelisemad? Eestis moodustasid 2007. aastal konkurentsivõime pingerea tipu viis tööstusharu: 1) kemikaalide ja keemiatoodete tootmine, 2) metallitootmine, 3) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete (sh klaas, tsement, lubi jt) tootmine; 4) koksi ja naftasaaduste (sh põlevkiviõli) ning 5) paberi ja pabertoodete tootmine. Madalama konkurentsivõimega tööstusharudeks osutusid 1) nahktoodete, 2) rõiva-, 3) tekstiili- ja 4) mööblitootmine. Kõrgema konkurentsivõimega tööstusharusid iseloomustab suur kapitalimahukus, mis tähendab, et kasumi teenimiseks tuleb kulutada palju raha masinatele ja infrastruktuurile. Madala konkurentsivõimega tööstusharusid iseloomustab aga suur tööjõumahukus. EL liitumise eelse ajaga võrreldes sattusid 2007. aastal kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude hulka ka sellised kapitalimahukad tööstusharud nagu metallitootmine, muude mittemetalsete mineraalide ning koksi- ja naftasaaduste tootmine, mida 2003. aastal kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude seas ei olnud. Seega on Eesti tööstusharude konkurentsivõime paranenud just kapitalimahukates tööstusharudes. Konkurentsivõime on paranenud eelkõige uusimate tehnoloogiate kasutuselevõtuga kui ka nendes tööstusharudes toodetavate toodete maailmaturuhindade tõusuga (sh põlevkiviõli, metallid jt). [caption id="attachment_755" align="alignleft" width="452" caption="Eesti tööstusharude konkurentsivõime edetabel, 2003 ja 2007"][/caption] Eesti keemiatööstuse peamine konkurentsieelis Euroopas on madalamad tööjõukulud Kui võrrelda Eesti tööstusharude tööviljakust teiste EL riikidega, siis selgub, et Eesti kõige kõrgema konkurentsivõimega tööstusharu keemiatööstuse tootlikkus on oluliselt madalam kui enamikus EL riikides. Eestis toodeti ühe töötaja kohta lisandväärtust oluliselt vähem kui kõikides vanades liikmesriikides. 2007. aastal oli Eesti keemiatööstuse tööviljakus kõrgem vaid neljast riigist: Bulgaaria, Rumeenia, Läti ja Slovakkia. Samas Rootsi, Belgia ja Hollandi tööviljakus oli isegi ligi viis korda kõrgem kui Eestis. Samas kui võrrelda liikmesriikide keemiatööstusi tööjõukulude tootlikkuse alusel (näitab kui palju luuakse lisandväärtust tööjõukulude kohta), siis selle näitaja poolest edestas Eesti kõiki vanu liikmesriike (välja arvatud Iirimaa) ning enamikku uusi liikmesriike. Eesti keemiatööstuse tööjõukulude tootlikkus oli 2007. aastal 1,5 korda suurem kui Saksamaal ning 1,3 korda suurem EL keskmisest. Eesti keemiatööstuses kulutab tööandja töötaja peale (palgad, maksud jms) oluliselt vähem kui enamikus EL riikides, samas teenib töötajale tehtud kulutuste kohta oluliselt rohkem lisandväärtust. Konkurentsivõimet suurendab eksport   Eksportimise ja tootlikkuse vahel on mõlemapidine põhjuslik seos: eksportimine suurendab ettevõtete tootlikkust ning kõrgem tootlikkus põhjustab eksportimisega alustamise. Kui eksportimine suurendab tootlikkust, siis suureneb ka tööstusharu konkurentsivõime. Tööstusharu tasandil tähendab konkurentsivõime nii võimet teenida kasumit kui ka võimet müüa oma kaupu. Globaliseeruvaid turge arvestades tähendab ettevõtte müügivõime üha enam aga ekspordivõimet. Eriti kehtib see väikeriigi kohta, kus siseturu piiratus ja vajadus kitsamalt spetsialiseeruda seab enamiku tööstusharude arengu sõltuvusse välisturgudest. Võrreldes Eesti tööstusharude eksporti näeme, et 2007. aastal oli Eesti kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude eksportkäive suurem kui 2003. aastal. Kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude eksportkäive ulatus 2007. aastal ühest miljardist kroonist (metallitootmine) kuni nelja miljardi kroonini (kemikaalide ja keemiatoodete tootmine). Samas suurima eksportkäibega tööstusharu 2007. aastal oli aga puittoodete tootmine (ligi 10 miljardit krooni), millele järgnesid televisiooni- ja sideseadmete ning elektrimasinate eksport. Need tööstusharud asetsesid 2007. aastal aga tööstusharude konkurentsivõime edetabeli keskel. Ekspordimahtude suurendamine iseenesest tootlikkust ei pruugi mõjutada, küll aga võib suurendada tootlikkust uute toodete arendamine ning nende eksportimine. Samuti võib tootlikkust suurendada ekspordi sihtriikide arvu suurendamine. [caption id="attachment_756" align="alignleft" width="500" caption="Eesti tööstusharude eksportkäive, 2003 ja 2007 "][/caption] Kokkuvõte Eesti tööstusharude konkurentsivõime pingerida perioodil 2003–2007 muutus märgatavalt. Suurenes kapitalimahukate tööstusharude konkurentsivõime. Ettevõtted olid paindlikud ning reageerisid maailmaturu nõudlusele — seetõttu paranes Eestis ka mitme tööstusharu konkurentsivõime. Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharus (keemiatööstus) loodi lisandväärtust tööjõule tehtavate kulutuste kohta oluliselt rohkem kui enamikus EL riikides. Samas loodi lisandväärtust ühe töötaja kohta oluliselt vähem kui EL-i vanades liikmesriikides. Seega veel 2007. aastal olid Eesti madalamad tööjõukulud eeliseks rahvusvahelisel turul. Loodetavasti suureneb Eesti tööstusharude konkurentsivõime lähiaastatel just tootlikkust suurendades ning seda ka eduka eksportimise abil. Tootlikkust võib suurendada nii uute toodete arendamine ning nende lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele sisenemine. Riina Kerner, Statistikaameti analüütik Põhjalikum ülevaade Riina Kerneri magistritöös ”Ekspordi struktuuri roll Eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel“ (kaitstud Tartu Ülikoolis 27.08.2010) .