STATISTIKAAMETI IT-JUHT
KÜSIMUSTIKE TIIMIJUHT
Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid juunis 1,1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2%.
Statistikaamet otsib partnerit andmete turvalise ristkasutamise lahenduse loomiseks
Statistikaamet otsib riigihankega partnerit, kes looks lahenduse andmete turvalisust tagavate privaatsuskaitsetehnoloogiate (PET) kasutamiseks. Eesmärk on arendada kvaliteetsemaid andmeteenuseid, vähendada kogutavate andmete mahtu ja toetada innovatsiooni nii avalikus- kui ka erasektoris.
Statistikaamet tuletab meelde: EKOMARi esitamise tähtaeg läheneb
Statistikaamet ootab EKOMARi valimisse sattunud ettevõtetelt juuli alguses 2024. majandusaasta kohta andmeid. EKOMARi küsimustikuga kogutakse detailseid andmeid ettevõtte finantsnäitajate kohta, mille põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid.
Käimas on üleeuroopaline SHARE uuring
Statistikaamet viib läbi Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuringut SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.
Kui võrdne on Eesti ühiskond?
Õigus võrdsele kohtlemisele kuulub inimese põhiõiguste hulka. Aga kuidas inimesed Eestis päriselt elavad? Statistikaameti ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku koostöös valminud võrdse kohtlemise juhtimislaud aitab hinnata, millised erinevused ja ebavõrdsused Eesti ühiskonnas välja joonistuvad.
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,1 protsendipunkti.
1 369 995 inimest: Eesti rahvaarv pöördus langusesse
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 1 369 995 inimest. Eelmisel aastal sündis 9690 inimest ja suri 15 756.
Rahvusvaheline Maa päev: kui juba märtsis on kõik otsas, mida me siis tähistame?
Teisipäeval, 22. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva, mil vaadatakse otsa meie suhetele loodusega. Selle aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ (ingl „Our Power, Our Planet“) on üleskutse mõistmaks, kui palju sõltub meie ühine tulevik planeedil Maa igapäevastest valikutest, teadmistest ja kollektiivsest tahtest.
Esimese kvartali ehitushindade tõusu ohjeldasid vähenenud kulud materjalidele
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,1%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 1,2%.
Viis aastat eriolukorra algusest: mis toimus Eesti majanduses?
Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis enim puittoodete hinnatõus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,5% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%.
Mullu toodeti Eestis 189,5 miljonit muna, iga teine söödud muna on kodumaine
Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal Eestis 189,5 miljonit muna, mis on 6% rohkem kui aasta varem. Keskmiselt toodeti aastas 138 muna inimese kohta. Koos imporditud munadega söödi aastas 16,2 kg ehk 259 muna inimese kohta.
Statistikaamet võõrustab Tallinnas õppevisiidil Ukraina kolleege
15.–17. aprillil külastab Ukraina statistikaamet õppevisiidi raames Eesti statistikaametit. Visiidi eesmärk on uurida, mida tähendab Euroopa Liidu (EL) statistika tootmine ning millega tuleb arvestada organisatsioonil, mis on osaks Euroopa statistikasüsteemist. Visiit on osa Ukraina ELiga liitumise ettevalmistustest.
Eestis toodetakse 71% siin tarbitud lihast
Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal Eestis 76 500 tonni liha, mis on 1% rohkem kui aasta varem. Keskmiselt toodeti aastas 56 kg liha inimese kohta. Koos imporditud lihaga söödi aasta jooksul kokku 78 kg liha inimese kohta. Elanike tarbitud lihast toodeti 2024. aastal Eestis 71%.
Välisturistide arv jõudis 2019. aasta tasemele
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta veebruaris majutusettevõtetes 230 000 turisti, mida on 2% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 2% rohkem.
Veebruaris kasvas kaupade eksport 12%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2025. aasta veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.