Urmet Lee: statistika sõltumatus ei tohi langeda pealiskaudsuse ohvriks
Riigiametite töö peab olema poliitiliselt sõltumatu. Valitsused vahetuvad, kuid riigi toimimise järjepidevus peab säilima. See põhimõte on eriti oluline riikliku statistika tegemisel. Statistika ei ole pelgalt tehniline tegevus – statistilised näitajad kujundavad arusaamu ühiskonnas toimuvast ning mõjutavad otseselt poliitikakujundust, avalikku debatti ja hinnanguid valitsejate tööle.
Artikkel ilmus ERR-i uudisteportaalis 23. märtsil 2026
Kriitiline küsimus on, kuidas tagada, et ühiskondlike nähtuste mõõtmine toimuks sõltumatult ja usaldusväärselt. See eeldab selgeid põhimõtteid, häid tavasid ning arusaama, et statistika usaldusväärsus on väärtus iseenesest.
Valdav osa tööst tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelistest kohustustest
Riigivalitsemises viib täitevvõim ellu seaduslikke poliitilisi otsuseid tõhusalt ja neid kahtluse alla seadmata. Samal ajal tegutsevad täitevvõimu koosseisu kuuluvad sõltumatud ametiasutused oma seadusest tulenevate ülesannete piires iseseisvalt, sõltumata sellest, kas nende töö tulemused kattuvad parajasti valitseva poliitilise maailmavaatega või mitte. Praktikas võivad rollide piirid aga olla mitmetahulised, mistõttu üksnes seadusest ei piisa. Olulist rolli mängivad kokkulepitud tavad, professionaalne eetika ning avalik arutelu, mis aitavad kujundada ja hoida arusaama sellest, millised praktikad sõltumatust ja usaldusväärsust toetavad.
Statistikaameti sõltumatus ei tähenda, et amet tegutseb väljaspool poliitilist või õiguslikku raamistikku. Ametis koostatakse igal aastal statistikatööde programm, kus kaalutakse kõigi andmekasutajate ehk klientide vajadusi ning leitakse optimaalseim statistikatööde koosseis. Silmas tuleb pidada, et valdav osa ameti tööst tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelistest kohustustest. Kui töödes on kokku lepitud, siis need tuleb ka ära teha. Praktikas väljendub sõltumatus eelkõige metoodikavalikutes, andmete töötlemises, kvaliteedikontrollis ning tulemuste avaldamises ühtsetel tingimustel kõigile.
Igal aastal esitab amet kümmekond grandi- või projektitaotlust
Oluline on selgitada olukorda majanduse hetkeseisu mõõtvate konjunktuuribaromeetrite andmete kogumise ümber. Miks otsustas statistikaamet selles protsessis osaleda? Põhjus on lihtne. Eesti vastutav korraldaja nägi vajadust hinnata senise töö kvaliteeti ja kaaluda alternatiivset lahendust tööle, mida paljudes Euroopa riikides teevad täielikult või osaliselt statistikaametid. Meie jaoks on see signaal kliendilt, millega tuleb võimalusel arvestada. Hanketingimustele vastavust, sealhulgas metoodikat ja maksumust, hindab Euroopa Komisjon, mitte Eesti valitsus. See välistab valitsuse sekkumise töö tellimisse.
Statistikaametil kehtivad sellisteks töödeks alati samad põhimõtted. Osaleme hangetel vaid siis, kui töö on kooskõlas ameti seadusliku ülesandega, meil on selle tegemiseks olemas suutlikkus ja kompetents ning kulud on kaetud. Sama oluline on, et tulemuste kasutamine ei alluks üksikute huvigruppide erihuvidele ja et tulemused avaldatakse kõigile ühtsetel tingimustel. Just sellistes reeglites väljendubki sõltumatuse praktiline sisu.
Sellistel konkurssidel osalemine ei ole statistikaameti jaoks midagi erandlikku. Igal aastal esitab amet keskmiselt kümmekond grandi- või projektitaotlust ning viib ellu mitmeid programmiväliseid uuringuid.
Konjunktuuribaromeetrite konkursi ümber on tekkinud avalik arutelu, kus sisuliste küsimuste kõrval on kõlanud ka poliitilised ja isikustatud hinnangud. Statistikaamet ei ole neis aruteludes olnud aktiivne osapool ega andnud hinnanguid senise tegija tööle. Põhjuseks on professionaalne standard: me ei tea piisavalt detailselt praegu kasutatavat metoodikat, uuringu disaini ega kõiki töötluse elemente, et anda vastutustundlikke hinnanguid. Kui Euroopa Komisjon peaks otsustama selle töö tellida statistikaametilt, siis tutvume nende küsimustega põhjalikult. Mitte selleks, et kedagi tagantjärele õigeks või valeks kuulutada, vaid selleks, et tagada näitajate võimalikult kõrge kvaliteet. Kui me seda tööd tegema ei hakka, oleme valmis oma kavandatud lahendusi jagama ka senise tegijaga, kui sellest võiks kvaliteedile kasu olla.
Sisulise analüüsi asemel ei saa toimuda üksnes pealiskaudne ärakuulamine
Statistika sõltumatuse üle peabki avalikult arutlema. Kuid siin peitub üks oluline oht: sõltumatust võib kahjustada ka pealiskaudsus. Seetõttu on oluline käsitleda teemat sügavuti ja tegelikke probleeme mõista. Eestis on selleks olemas ka kohane institutsioon, statistikanõukogu. Statistikanõukogu analüüsib regulaarselt riikliku statistika olukorda, toob välja süsteemseid probleeme ning nõustab statistikategijaid. Nõukogu protokollid ja aruanded on avalikud ning statistikaameti veebilehel kõigile kättesaadavad. Riigikogu komisjonide huvi statistika sõltumatuse vastu on tervitatav, ent sellest üksi ei piisa. Selleks, et arutelu oleks sisuline, peavad olema selged arutelupunktid, millist konkreetset probleemi või meedet tegelikult vaadeldakse. Ilma selleta jääb järele oht, et sisulise analüüsi asemel toimub üksnes pealiskaudne ärakuulamine, mis mitte ei selgita sõltumatuse küsimust, vaid seob selle veel täiendavalt poliitilise kallutatuse narratiiviga.
Kokkuvõttes on statistika sõltumatus väärtus kogu ühiskonna jaoks. Selle hoidmine on nii poliitikute, ametnike, ajakirjanike kui ka statistikategijate ühine vastutus. Panustame koos sellesse, et riiklik statistika oleks sõltumatu ja kvaliteetne.