Ettevõtlussektor panustab teadus- ja arendustegevusse aina enam
Statistikaameti andmetel suunati Eestis 2024. aastal teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 13% rohkem kui aasta varem. Suurim panustaja oli ettevõtlussektor 472 miljoni euroga.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on kulutused Eesti teadus- ja arendustegevusse alates 2016. aastast pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal suunati teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 89 miljoni võrra enam kui 2023. aastal. „Suurim panus ehk 60% tuli ettevõtlussektorist. Ettevõtete aktiivne panus teadus- ja arendustegevusse on positiivne, sest see on otseselt seotud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule toomisega. Rohkem investeeringuid tähendab konkurentsivõimelisi lahendusi, mis elavdavad majandust ja suurendavad Eesti ekspordivõimekust,“ selgitas Pärson.
Riigieelarvest rahastatud teadus- ja arendustegevuse kulude maht oli 2024. aastal 280 miljonit eurot, millest suurem osa läks kõrgharidusse ja riigisektorisse. Ettevõtlussektori kulutustest moodustas riigi panus erinevate rahastusmeetmete kaudu 10%.
Kõrgharidussektoris investeeriti teadus- ja arendustegevusse 248 miljonit eurot, mis on 8% rohkem kui 2023. aastal. „See on seni kõrgeim tase, mis näitab ülikoolide ja teadusasutuste kasvavat rolli teadmussiirde ja innovatsiooni vedajatena. Kõrgkoolid panustavad nii alusuuringutesse kui ka rakendusuuringutesse, pakkudes ettevõtetele teaduspõhiseid lahendusi ja arendades tipptasemel kompetentse,“ kommenteeris analüütik.
Riigisektori panus teadus- ja arendustegevusse oli 62,8 miljonit eurot, mis on 5% enam kui aasta varem.
Katse- ja arendustöödesse panustatakse enim
Teadus- ja arendustegevuse liikidest moodustasid kulutused katse- ja arendustöödele enam kui poole (441 miljonit eurot), mille maht on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud ettevõtlussektori aktiivse panuse tõttu. Rakendusuuringute maht oli 2024. aastal 199 miljonit eurot, alusuuringuid tehti 151 miljoni euro ulatuses.
Pärson selgitas, et teadus- ja arendustegevused on koordineeritud nii, et alusuuringud loovad teadmiste baasi, rakendusuuringud aitavad teadmisi suunata praktiliste lahenduste poole ning katse- ja arendustööd viivad need lahendused turule. „Selline süsteemne jaotumine tagab, et teadus toetab innovatsiooni ning ettevõtlus saab kasutada teaduspõhiseid lahendusi majanduse arendamiseks,“ lisas ta.
Teadus- ja arendustegevuse valdkonnas töötab aina rohkem inimesi
Teadus- ja arendustegevuse kuludest moodustas 2024. aastal suurima osa tööjõukulu – ligikaudu 66% kogumahust, mis on 6 protsendipunkti enam kui aasta varem. Kasv tulenes eelkõige teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate arvu suurenemisest, peegeldades valdkonna ulatuslikku laienemist. Möödunud aastal oli teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajaid täistööajale taandatuna 9845, mis on viimase kümnendi kõrgeim näitaja. Töötajate arvu kasv tulenes peamiselt ettevõtlussektorist, kuid suurenes märkimisväärselt ka kõrgharidussektoris.
Teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringud kasvasid võrreldes 2023. aastaga 18 miljoni euro võrra. Investeeringute osakaal moodustas enam kui kümnendiku kogu teadus- ja arendustegevuse kuludest. Investeeringute kasv on oluline, sest see võimaldab uuendada teadustaristut, soetada tipptasemel seadmeid ja luua katse- ning arendustööks vajalikke laboreid.
Euroopa Liidus on Eesti kulutused teadus- ja arendustegevusele kümnendal kohal
Teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks ehk teadus- ja arendustegevuse kogukulude suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) oli 2024. aastal 1,99% ning suurenes eelneva aastaga võrreldes 0,16 protsendipunkti. Ettevõtlussektoris tehtud kogukulud moodustasid SKP-st 1,19%, liikudes tasapisi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arengukavas (TAIE) seatud eesmärgi suunas, mille järgi peaks erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste tase jõudma 2035. aastaks 2%-ni SKP-st.
Euroopa Liidu (EL) keskmine intensiivsuse indeks 2024. aasta esialgsetel andmetel oli 2,24, mis jäi pea samale tasemele nagu aasta varem. Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste maht oli 403,1 miljardit eurot ehk 3,6% rohkem kui 2023. aastal. Võrreldes teiste EL-i riikidega on Eesti indeksi järgi esialgsetel andmetel 10. kohal, jäädes EL-i keskmisele veel alla. Läti ja Leeduga võrreldes on Eesti panus teadus- ja arendustegevusse märkimisväärselt suurem, Soomega võrreldes madalam.
Teadus- ja arendustegevus on loov ning süstemaatiline töö, mille eesmärk on uued avastused, mis põhinevad algupärastel ideedel või hüpoteesidel. Sageli ei ole tulemus ette teada, kuid igal juhul peab tegevus olema ette planeeritud ja eelarvestatud. Selle tegevusega soovitakse turule tulla uute toodete ja teenustega, mis on hiljem võimalik otse kasutusele võtta või reprodutseerida.
Andmed on avaldatud 12.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka teadus- ja arendustegevuse valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Värsked andmed Euroopa Liidu liikmesriikide teadus-ja arendustegevuse kulutuste kohta 2024. aastal leiab Eurostati kodulehelt.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)