Rahvusvaheline teatripäev: veerand eestimaalaste kultuurikulutustest on sündmuste külastused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul näitavad Eurostati andmed, et eestimaalased osalevad kultuurielus aktiivselt. 

„Euroopa Liidus kulutatakse kultuurile keskmiselt 2,7% leibkonna eelarvest, millele jääme veidi alla. Silma torkab aga see, et Eesti leibkondade kultuurikulutustest läheb märkimisväärne osa sündmuste külastamisele. Umbes veerand kultuurile panustatud rahast kulub kontsertidel, teatris, muuseumides ja muudel sündmustel käimiseks. See on Euroopa Liidu keskmisest märksa suurem ja näitab, et eestimaalastele meeldib aktiivselt erinevatest üritustest osa võtta,“ selgitas Remmelg.

2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt kulutab keskmine Euroopa Liidu leibkond kõige rohkem telerite, muusikakeskuste, raadiote, ja muude seadmete ostmisele, mis moodustavad 27% kultuurikulutustest. Teisel kohal on raamatute ja ajalehtede ostmine, millele kulub 25%. 21% leibkonna kultuurieelarvest läheb tele- ja voogedastustasudele. 14% kultuurisündmuste külastamisele, milleks on näiteks kino-, teatri-, kontserdi- ja muuseumikülastused. Ülejäänud osa kulub loomingulisteks tegevusteks vajalikele vahenditele, näiteks muusikariistadele või kunstitarvetele.

Kultuuriministeeriumi andmete peaeksperdi Karl Viilmanni kinnitusel on Eesti elanike kultuurielus osalemine kõrge. „2023. aasta andmetel osales kultuurielus 79% Eesti elanikest.

Kultuurielus osalemine peaks olema loomulik osa iga inimese elus. Kultuuri arengukava 2030 eesmärk on, et aastaks 2030 osaleks kultuurielus 80% Eesti elanikest ja oleme eesmärgile juba väga lähedal,” sõnas Viilmann. Kõige enam meeldib eestimaalastele viimase kultuuris osalemise uuringu järgi külastada kinosid (51,8%), kontserte (47,4%), kultuurimälestisi (45,3%), muuseume (43,8%), teatreid (40%) ja spordivõistlusi (34,2%).

Sissetulek mõjutab kultuuritarbimist

Eurostati andmed näitavad selget seost kultuurikulutuste ja sissetuleku vahel. Mida suurem on leibkonna sissetulek, seda rohkem külastatakse kultuurisündmusi, ostetakse raamatuid, ajakirju ja loometegevuseks vajalikke kaupu. 

„Pere majanduslik olukord kajastub ka kultuurikulutustes – kui suurem osa eelarvest kulub esmavajadustele, nagu toit ja eluase, jääb kultuuri nautimiseks vahendeid vähem,“ selgitas Remmelg.

Eestis on eluasemele ja toidule tehtud kulutuste ning kultuurikulutuste suhe ligikaudu 21:1. „Iga kahekümne ühe euro kohta, mis läheb esmavajaduste katmiseks, kulub üks euro kultuurile. Võrdluseks, Bulgaarias ja Ungaris on sama näitaja aga 40:1, mis viitab oluliselt väiksemale võimalusele saada kultuurielamust. Austrias ja Saksamaal see suhe näiteks 10:1,” sõnas Remmelg.

Kultuuritarbimine sõltub riigiti ka traditsioonidest

Euroopa võrdlusest selgub, et kultuurikulutuste struktuur on riigiti erinev. Näiteks Itaalias moodustavad suurima osa kultuurikulutustest raamatud ja ajalehed, Hispaanias ja Leedus seadmed, Bulgaarias aga tele- ja voogedastustasud. „Eestlaste kultuuritarbimist iseloomustab aktiivne osalemine. „See viitab, et kultuuri ei tarbita ainult kodus ekraani vahendusel, vaid seda nauditakse ka kohapeal,“ lisas Remmelg.

Kõige suurema osa oma kultuurieelarvest kulutavad sündmuste külastamisele Läti inimesed (30%), neile järgnevad Eesti leibkonnad (24%). Samas moodustab Poolas sündmuste külastamine 5% kultuurikulutustest ning Ungaris, Kreekas, Luksemburgis ja Leedus 8%.

Remmelga sõnul näitab Euroopa võrdlus, et lisaks sissetulekule mõjutavad kultuurile tehtavaid kulutusi ka riikide traditsioonid ja harjumused, riiklik kultuuripoliitika, hinnatase ja juurdepääs kultuuriasutustele. „Kuigi eestimaalased kulutavad suure osa eelarvest eluasemele ja toidule, püsib nende side kultuuriga tugev.”

Märkus: EL-i keskmine olemasolevate andmete põhjal. Portugali, Rumeenia ja Rootsi andmed puuduvad.

    (¹) Hinnanguline
    (²) Üritused ja meelelahutus – hinnanguline
    (³) Kunstitarbed jms – hinnanguline
    (⁴) Tasud – hinnanguline

Allikas: Eurostat

Kui palju kulutab eestimaalane kultuurile?

2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt kulutab eestimaalane kultuuriga seotud kaupadele ja teenustele keskmiselt 170 eurot aastas. Sellest kolmandik ehk 58 eurot kulub seadmetele ning ligikaudu veerand ehk 43 eurot raamatutele ja ajakirjadele. Kultuurisündmustel osalemisele kulub eestimaalastel keskmiselt 40 eurot aastas. Veel ligi 15 eurot kulub tele- ja voogedastustasudele ja sama palju loomingulisteks tegevusteks vajalike vahendite hankimisele.

Piirkondlikud erinevused on suured

Kultuurikulutused erinevad Eestis piirkonniti märgatavalt. Linnades elavad inimesed kulutavad kultuurile aastas keskmiselt 14 eurot rohkem kui maapiirkondade elanikud. Kõige vähem kulutavad kultuurile Ida-Viru ja Võru maakonna elanikud. Nendes maakondades kulub kultuurile keskmiselt vastavalt 112 ja 118 eurot aastas, sealhulgas kultuurisündmustel osalemisele vaid 11 ja 13 eurot. Kõrgeimad kulutused on Rapla ja Tartu maakonnas, kus aastane kulu inimese kohta on üle 200 euro. Tartumaal kulub kultuurisündmustele keskmiselt 56 eurot aastas.

Raamatuid ja ajakirju ostetakse kõige vähem Harjumaal, kus keskmine kulu on 31 eurot aastas. Pärnumaal, Läänemaal, Järvamaal ja Raplamaal ulatuvad need kulutused 60-70 euroni aastas.

Eestis tervikuna kulutavad kultuurile rohkem lasteta leibkonnad, kus keskmine aastane kulu inimese kohta on 191 eurot.

Värskeid andmeid kogutakse selle aasta jooksul

Praegused Eurostati andmed põhinevad 2020. aasta leibkonna eelarve uuringul, kuid hetkel on käimas uus uuring, mis annab ajakohase ülevaate eestimaalaste kultuuritarbimisest.

Statistikaamet alustas uue leibkonna eelarve uuringuga möödunud aasta lõpus, 1. detsembril, ning aasta jooksul kaasatakse sellesse 10 000 juhuvalimisse sattunud leibkonda üle Eesti. Uuring kestab kuni selle aasta 27. detsembrini ning tulemused avaldatakse 2027. aastal.

„Leibkonna eelarve uuring aitab mõista, kuidas inimesed oma raha kasutavad ja milline koht on kultuuril Eesti perede igapäevaelus. Mida rohkem inimesi uuringus osaleb, seda täpsem pilt kultuuritarbimisest tekib,“ ütles analüütik.

Allikas: Eurostat
Leibkonna eelarve uuringu andmed maakondade kaupa on avaldatud ka statistika andmebaasis. 

Uuringu läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Silvia Uus
tiimijuht
kommunikatsiooni ja turunduse teenustiim
Statistikaamet
www.stat.ee 
51944157

Foto: Shutterstock