Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta novembris 907 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi müügimaht samale tasemele.

Alates sellest aastast avaldab statistikaamet metsaarvepidamise andmeid, mis näitavad, kuidas metsa puiduvarud ja -varad ajas muutuvad ning kuidas on puidu kasv ja kasutus omavahel seotud. Lisaks Eestile alustas uute metsaarvepidamise andmete avaldamist ka Eurostat. 

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu esimesed osalejad hakkavad tänasest täitma kahe nädala jooksul kulutuste päevikut. 10 000 leibkonda hõlmav uuring on Eesti üks olulisemaid sotsiaalmajanduslikke uuringuid, mille eesmärk on koguda põhjalikke andmeid inimeste igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ja võrreldes mullu novembriga 1,1%.

Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2025. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,8%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks aga 5,2%. Enam osteti juba kasutuses olevaid eluasemeid ning vähem uusarendusi. 

Pensioniiga saabus – kas jääda koju või käia tööl edasi? Eesti tööjõu-uuringu viimastel andmetel jätkavad eestlased esimese pensionimakse saamise järel töötamist ennekõike majandusliku vajaduse tõttu. Soome pensionärid peavad olulisimaks tööl jätkamise põhjuseks aga hoopis seda, et töö ja tööl käimine meeldivad ning pakuvad rahuldust.

2025. aastal avaldas statistikaamet ligikaudu 200 päeval üle 3500 erineva näitaja, mis peegeldasid meie elu liikumist andmete keeles. Kus on kõige aktiivsemad raamatute lugejad Eestis? Kui palju reisijaid läbis Tallinna lennujaama? Kui kõrge on eestimaalaste oodatav eluiga? Heidame pilgu tagasi lõppeva statistika-aasta huvitavatele leidudele.

Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aasta kolme esimese kvartali jooksul kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi. 

Statistikaamet võis sel nädalal tõenäoliselt rikkuda jõulurõõmu paljudel ettevõtjatel, kes ootasid, et tuleval aastal nad statistikaameti valimisse ei kuulu ja küsimustikele vastama ei pea. On väikeriigi paratamatus, et iga väiksemagi ettevõtte panus on kvaliteetse ja usaldusväärse statistika tegemiseks hädavajalik. Aga paratamatus ei ole see, et andmeid tuleb koguda koormavate küsimustikega. 

Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.

15. detsembril saatis statistikaamet kirjad nendele ettevõttele ja asutusele, kellelt oodatakse tuleval aastal andmeid oma tegevuse kohta. Amet töötab järjekindlalt selle nimel, et vastajate koormust vähendada: 2026. aastal väheneb mitme küsimustiku maht ning lisandub võimalusi esitada andmeid automaatselt.

Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2023 ligi 56% ehk 527 miljonilt 821 miljoni euroni. Võrreldes 2022. aastaga kasvasid kulutused 2023. aastal 13%. Keskkonnakaitsekulutuste osakaal SKP-s on võrreldes 2014. aastaga vähenenud.