SKP kiirhinnang: esimeses kvartalis kasvas majandus 1,3%
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,3%.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: aprillis tõusid hinnad 0,9%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks aprillis võrreldes märtsiga 0,9%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusis indeks 3,3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis aprilli hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa aprillis avaldatud statistikaameti andmetele.
Suurima panuse kaupade eksporti andsid mullu keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2025. aastal kaupu jooksevhindades 18,6 miljardi ja imporditi 22,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kaupade eksport 7% ja import 8%. Kõige rohkem on väliskaubandusega tegelevaid mikroettevõtteid, kuid suurima rahalise panuse annavad keskmise suurusega ettevõtted.
Tallinna lennujaama reisijate arv jäi mullu samaks, veetud kauba kogus suurenes
Statistikaameti andmetel läbis 2025. aastal Tallinna lennujaama ligi 3,5 miljonit reisijat, jäädes aasta varasemaga samale tasemele. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel vähenes, õhusõidukitega veetud kauba ja posti kogus aga suurenes.
Eesti päritolu kaupade eksport vähenes veebruaris 8%
Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport tänavu veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, import aga suurenes 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupu eksporditi veebruaris vähem kui aasta varem.
Märtsi tarbijahinnaindeksit mõjutas kütuste kallinemine
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga samale tasemele ning võrreldes 2025. aasta sama kuuga tõusis 3,6%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes olid kaubad 3,4% ja teenused 3,8% kallimad.
Statistikaamet avaldas aastaaruande: andmed, millele tugineb Eesti tulevik
Statistikaameti värskelt ilmunud aastaaruanne annab ülevaate 2025. aasta olulisematest näitajatest ja tegevustest. Just need aitavad ametil muutuvas andmemaailmas täita oma peamist ülesannet: pakkuda usaldusväärseid andmeid paremate otsuste tegemiseks ja Eesti elu mõistmiseks.
Tööstusettevõtted tootsid veebruaris 0,5% vähem
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta veebruaris püsivhindades 0,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,3% ja energeetikas 3,1%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,1%.
Suur reede: Eesti munatoodang suurenes, aga mune söödi vähem
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2025. aastal 207,2 miljonit muna, mida on 9% rohkem kui aasta varem. Koos imporditud munadega söödi keskmiselt 14,9 kilogrammi ehk 238 muna inimese kohta.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: märtsis langesid hinnad 0,2%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks märtsis võrreldes veebruariga 0,2%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusis indeks 3,3%. Tegu on kiirhinnanguga, mis märtsi hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Statistikaameti peadirektori asetäitjaks andmeteenuste alal sai Reelika Leetmaa
Täna, 30. märtsil 2026 alustas statistikaameti peadirektori asetäitja ametikohal Reelika Leetmaa, kes on viimased kümme aastat töötanud Eesti töötukassa juhatuse liikmena, vastutades andme- ja analüüsivaldkonna, karjääri- ja koolitusteenuste arendamise eest.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes veebruaris 5%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 840 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas müügimaht 5%.
Rahvusvaheline teatripäev: veerand eestimaalaste kultuurikulutustest on sündmuste külastused
Euroopa leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutavad eestimaalased kultuurile ligi 2,4% leibkonna eelarvest ning märkimisväärne osa sellest läheb kultuurisündmuste külastamisele. Keskmiselt kulutab eestimaalane kultuurile umbes 14 eurot kuus.
Eesti inimesed reisisid mullu varasemast vähem
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aastal 1,5 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on 3% vähem kui 2024. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,1 miljonit ehk 12% vähem kui aasta varem.
Valitsemissektori eelarvepositsioon paranes, võlakoormus suurenes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2025. aastal 1,2% ja võlatase 24,1% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Eelmise aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 490,5 miljoni euroga.