Valitsemissektori eelarvepositsioon paranes, võlakoormus suurenes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2025. aastal 1,2% ja võlatase 24,1% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Eelmise aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 490,5 miljoni euroga.
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega, sotsiaalkindlustusfondide alla aga tervisekassa ja töötukassa.
Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenusejuht Pauline Kommer ütles, et 2025. aastal lõpetasid eelarve defitsiidiga kõik kolm valitsemissektori osa. „Sarnaselt eelnevale viiele aastale oli ka mullu suurim puudujääk keskvalitsuses, moodustades 326,4 miljonit eurot,“ tõi Kommer välja.
2025. aastal kasvasid valitsemissektori tulud 8,8% ning kulud 7,4%. „Kuigi tulud kasvasid kuludest mõnevõrra kiiremini, siis kokkuvõttes ületasid kulud eelmisel aastal tulusid siiski 490,5 miljoni euro ulatuses, mis on 1,2% SKP-st,“ selgitas Kommer.
Võrreldes 2024. aastaga vähenes keskvalitsuse puudujääk ja moodustas 326,4 miljonit eurot, kohalike omavalitsuste puudujääk kahanes samuti ja oli 95,2 miljonit eurot. „Kui aasta varem oli sotsiaalkindlustusfondides ülejääk, siis 2025. aasta lõpetati 68,9 miljoni euro suuruse puudujäägiga,“ kommenteeris Kommer.
Kulude kasvu mõjutasid enim sotsiaaltoetused ja investeeringud
Enim ehk 230 miljoni euro võrra kasvasid eelmisel aastal kulud sotsiaaltoetustele, sh pensionitele 183 miljoni euro ulatuses. Investeeringud suurenesid 306,3 miljonit eurot, mille taga on eelkõige riigikaitsealaste ja infrastruktuuri investeeringute kasv. Nii keskvalitsuses kui ka kohalikes omavalitsustes kasvasid mullu ka tööjõukulud, vastavalt 6,3% ja 3,8%, kuigi nende kasvutempo on viimasel kahel aastal aeglustunud. Sotsiaalkindlustusfondides vähenesid tööjõukulud 6,3%.
Puudujäägi suurenemist pidurdas aasta varasemaga võrreldes 498 miljoni euro võrra kõrgem füüsilise isiku tulumaksu laekumine, mida toetasid palgakasv ning 2025. aastal toimunud tulumaksumäära tõus. Tulude kasvu panustas ka 331,7 miljoni euro võrra suurem käibemaksu laekumine. „Selle taga olid nii käibemaksumäära tõus kui ka hinnataseme kasv, mis suurendasid maksustatava käibe väärtust ning seeläbi ka laekuvat summat. Sotsiaalmaksu laekumine suurenes 276,9 miljoni euro võrra, peamiselt üldise palgakasvu tõttu,“ tõdes Kommer.
Valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk, 2016–2025
| Valitsemissektori konsolideeritud üle- ja puudujääk | Keskvalitsus | Kohalikud omavalitsused | Sotsiaalkindlustusfondid | |
|---|---|---|---|---|
| 2016 | -0,1 | -0,2 | 0,1 | 0,0 |
| 2017 | -0,5 | -0,5 | -0,3 | 0,2 |
| 2018 | -0,6 | -1,0 | 0,2 | 0,3 |
| 2019 | -0,1 | -0,1 | -0,3 | 0,3 |
| 2020 | -5,4 | -4,2 | -0,1 | -1,1 |
| 2021 | -2,6 | -2,6 | -0,4 | 0,4 |
| 2022 | -1,0 | -1,2 | -0,3 | 0,5 |
| 2023 | -2,7 | -2,6 | -0,6 | 0,5 |
| 2024 | -1,7 | -1,4 | -0,4 | 0,1 |
| 2025 | -1,2 | -0,8 | -0,2 | -0,2 |
Maastrichti võlg kasvas aastaga ligi 676 miljonit eurot
Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) moodustas 2025. aasta lõpuks 10 miljardit eurot ehk 24,1% SKP-st, kasvades 2024. aastaga võrreldes 675,8 miljonit eurot. Valitsemissektori võlatase SKP suhtes suurenes aastases võrdluses 0,6% võrra.
Keskvalitsuse koguvõlg kasvas aasta varasemaga võrreldes 5,3% ehk 478,9 miljonit eurot, moodustades aasta lõpuks 9,6 miljardit eurot. Peamiselt suurendas keskvalitsuse võlga riigi 500 miljoni eurone võlakirjaemissioon, mistõttu oli võlakirjakohustuste maht 2025. aasta lõpus 5,9 miljardit eurot. Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksetest tulenevalt on nende maht aastaga 5,2% vähenenud, moodustades 2025. aasta lõpuks 2,4 miljardit eurot. Kohustused välismaailma vastu ehk välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustest moodustas 72%, vähenedes aastases võrdluses 1,6% võrra.
Kohalike omavalitsuste koondvõlg oli aasta lõpuks 1,7 miljardit eurot, aastaga kasvas võlg 7,4%. „Kui keskvalitsuses oli võla kasvu taga uute võlakirjade emiteerimine, kusjuures laenukohustuste maht kahanes, siis kohalikel omavalitsustel on olukord vastupidine,“ ütles Kommer ja lisas, et võla kasvu taga on uute pikaajaliste laenude võtmine, mis suurendas kohustusi 122,2 miljoni euro ulatuses. Pikaajaliste võlakirjade maht jätkas aga kahanemist, vähenedes aastaga 6,7 miljonit eurot. Sarnaselt keskvalitsusele kahanes eelmise aastaga võrreldes välisvõla osakaal ka kohalikes omavalitsustes, moodustades 2025. aastal 25,4% kohalike omavalitsuste võlast.
Sotsiaalkindlustusfondid ehk tervisekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg, 2016–2025
| Valitsemissektori konsolideeritud võlg | |
|---|---|
| 2016 | 10,2 |
| 2017 | 9,4 |
| 2018 | 8,5 |
| 2019 | 9,0 |
| 2020 | 19,1 |
| 2021 | 18,4 |
| 2022 | 19,2 |
| 2023 | 20,2 |
| 2024 | 23,5 |
| 2025 | 24,1 |
Valitsemissektori rahandusstatistika revideeritud andmed avaldatakse septembris 2026.
Valitsemissektori võlg ehk Maastrichti võlg on valitsemissektorisse kuuluvate üksuste sularaha ja hoiuste, võlaväärtpaberite ning laenude kohustused. Lihtsustatult öeldes näitab valitsemissektori võlg seda, kui palju on riik laenu võtnud ja kui suures ulatuses hoiustab ta teiste üksuste raha. Võlga arvestatakse intressikohustusteta.
Andmed on avaldatud 25.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka valitsemissektori rahanduse valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Kaia-Liisa Tabri
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5196 9617
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)