Rahvusvaheline Maa päev: kas rohemajanduse kasv toob kaasa soovitud keskkonnamuutused?
Iga aasta 22. aprillil tähistatav Maa päev tuletab meelde, et keskkonnamuutused ei ole ainult ümbritseva looduse küsimus, vaid on tihedalt seotud ka inimeste tegevusega. Maa päeva 2026. aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ („Our Power, Our Planet“) rõhutab, et muutuste võti on inimeste oskuses ja võimes mõjutada nii oma igapäevaseid valikuid kui ka ühiskondlikku arengut laiemalt.
1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.
9. klassi õpilasi on sel aastal sama palju kui eelmisel, mõne aasta pärast olukord muutub
2025/2026. õppeaastal õpib 9. klassis 15 874 õpilast, kuid juba paari aasta pärast jõuavad põhikooli lõpuklassi väiksemad aastakäigud, mis toob kaasa lõpetajate arvu selge languse. Selle muutuse mõistmiseks vaatame, kuidas on põhikooli lõpetajate arv Eesti maakondades viimase 25 aasta jooksul muutunud.
Septembris peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui mullu
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta septembris majutusettevõtetes 288 000 turisti, keda oli 4% rohkem kui aasta varem samal kuul. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 5% rohkem kui mullu, Soome turistide arv vähenes viiendat kuud järjest.
Septembris kasvas kaupade eksport 4% ja import 6%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4%, ja import 6%. Teises ja kolmandas kvartalis väliskaubanduse kasv aeglustus.
Kes on Eesti isad?
Head isadepäeva kõikidele Eesti isadele! Isadepäeva eel uuriti statistikaametilt palju kordi, mida on meil öelda Eesti isade kohta. Milline paistab Eesti isa statistiku pilgu läbi? Vaatasime andmetele otsa!
Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6% (parandatud 7.11 kell 10.20)
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,3% kallimad.
Suhteline vaesus on Eestis vähenenud, absoluutne vaesus suurenenud
Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,5% ja absoluutses vaesuses 3,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2023. aastaga langes suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 0,7 protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal aga tõusis 0,5 protsendipunkti võrra.
Septembris tootsid tööstusettevõtted 1,5% vähem
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta septembris püsivhindades 1,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 4,8%, kuid kahanes energeetikas 18,5% ning töötlevas tööstuses 0,4%.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: septembriga võrreldes hinnad oktoobris ei tõusnud
Statistikaameti esialgsel hinnangul jäi turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks oktoobris võrreldes septembriga samaks. Mulluse oktoobriga võrreldes tõusis indeks 4,5%. Tegu on kiirhinnanguga, mis oktoobri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Eesti keskkonnakaubandust veavad taastuvenergia ja energiatõhusad lahendused
Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2023. aastal 4,1 miljardi euroni. Keskkonnatoodete lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 3,9%.
SKP kiirhinnang: majandus kasvas kolmandas kvartalis 0,9%
Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi kasvas. Võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,9%.
Septembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta septembris 893 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 4%.
Tervise tõttu töötamise lõpetanud pensioniealiste osakaal on Eestis EL-i kõrgeim
Eesti pensioniealised panustavad tööturgu oluliselt kauem kui Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt ja vahetult pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist üle poole elanikest. Iga kolmas Eesti inimene, kes pensioniikka jõudes lõpetab töötamise, teeb seda tervislikel põhjustel.
Mis toimub meie majanduses? 8 värskeimat näitajat
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Sügis on majanduses sageli aktiivne aeg ja statistikaameti näitajad on siis ka suurema tähelepanu all. Mida rääkisid statistikaameti andmed septembris-oktoobris?