Mida räägivad 2025. aasta andmed? 10 huvitavat fakti lõppevast statistika-aastast
2025. aastal avaldas statistikaamet ligikaudu 200 päeval üle 3500 erineva näitaja, mis peegeldasid meie elu liikumist andmete keeles. Kus on kõige aktiivsemad raamatute lugejad Eestis? Kui palju reisijaid läbis Tallinna lennujaama? Kui kõrge on eestimaalaste oodatav eluiga? Heidame pilgu tagasi lõppeva statistika-aasta huvitavatele leidudele.
Kaido Paabusk: ettevõtjaid koormavad küsimustikud ei ole paratamatus
Statistikaamet võis sel nädalal tõenäoliselt rikkuda jõulurõõmu paljudel ettevõtjatel, kes ootasid, et tuleval aastal nad statistikaameti valimisse ei kuulu ja küsimustikele vastama ei pea. On väikeriigi paratamatus, et iga väiksemagi ettevõtte panus on kvaliteetse ja usaldusväärse statistika tegemiseks hädavajalik. Aga paratamatus ei ole see, et andmeid tuleb koguda koormavate küsimustikega.
Statistikaamet vähendab 2026. aastal mitme küsimustiku mahtu
15. detsembril saatis statistikaamet kirjad nendele ettevõttele ja asutusele, kellelt oodatakse tuleval aastal andmeid oma tegevuse kohta. Amet töötab järjekindlalt selle nimel, et vastajate koormust vähendada: 2026. aastal väheneb mitme küsimustiku maht ning lisandub võimalusi esitada andmeid automaatselt.
Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.
Eesti päritolu kaupade eksport kasvas septembris 4%
Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta septembris võrreldes eelmise aasta sama kuuga kaupade eksport 2% ja import 3%. Jooksevhindades eksporditi kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 208 miljonit eurot, mis on 18 miljoni võrra enam kui aasta varem.
Head isadepäeva enam kui 300 000 Eesti isale!
10. novembril tähistatakse isadepäeva. Milline paistab Eesti isa läbi statistiku silmade? Statistikaamet vaatas andmetele otsa.
Majutusettevõtetes peatunud turistide arv septembris oluliselt ei suurenenud
Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta septembris majutusettevõtetes 278 000 turisti, mida on 1% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 11% rohkem ja siseturiste 8% vähem.
Kaia Oras: Kuidas mõõta elevanti?
Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastases võrdluses 4,1%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,1%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 2,3% ja teenused 7,1% kallimad.
Vaesuses elavate inimeste arv on aastaga vähenenud, tajutav ilmajäetus kasvanud
Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti võrra.
Mäetööstuse 10,4% kasvu juures tööstustoodang tervikuna siiski vähenes
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta septembris püsivhindades 1,5% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10,4% ja energeetikas 0,9%, kahanes aga töötlevas tööstuses 2,1%.
SKP kiirhinnang: majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal 2024. aasta kolmandas kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus aeglustus. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 0,7%.
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori osakaal SKP-s on kaheksa aastaga kasvanud veerandi võrra
Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2022. aastal 5 miljardi euroni. Energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna kaupade ning teenuste toodang moodustas sellest ligi kaks kolmandikku ehk 3,1 miljardit eurot. Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) on võrreldes 2014. aastaga suurenenud veerandi ehk ühe protsendipunkti võrra.