Kas midagi on hästi ka? Üheksa fakti Eesti elust
Mitme tuhande hektari võrra on viimase 10 aasta jooksul kasvanud mahepõllumajandusmaa pindala Eestis? Mitu uut eluruumi ehitati Eestis 2023. aastal rohkem kui 10 aastat tagasi? Mitme mesilaspere võrra vaesemad olime me 2013. aastal? Statistikaamet kogus kokku üheksa näitajat, mille poolest on Eesti elu viimase ligikaudu 10 aasta jooksul paremaks läinud.
Neli korda rohkem uusi kodusid
Uute eluruumide arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga suisa neljakordistunud. Kui 2013. aastal lubati kasutusse 2079 uut eluruumi, siis 2023. aastal juba 8424. Seega on meil neli korda rohkem täiesti uusi kodusid kui 2013. aastal. Tähelepanuväärne hüpe toimus vahemikus 2022–2023, kui aastases võrdluses valmis ligi 1900 uut eluruumi rohkem.
Vähem välditavaid surmasid
Tervise arengu instituudi andmetel on viimase 9 aasta jooksul rohkem kui 500 võrra vähenenud raviga välditavate surmade arv. 2014. aastal oli selliseid surmasid 2662, 2023. aastal 2128. Rohkem kui 400 võrra on vähenenud ennetusega välditavate surmade arv. Kui 2014. aastal oli selliseid surmasid 3404, siis 2023. aastal 2994. Ravi või ennetusega välditavad surmad on need, mis olenevad peamiselt tervishoiust ja neid oleks saanud vältida õigeaegse ja tõhusa arstiabiga või oleks neid saanud ära hoida ennetusega.
88% rohkem rongiga sõitjaid
Viimase 11 aasta jooksul on teinud suure hüppe rongiga sõitjate arv. Kui 2013. aastal oli rongiga sõitjaid 4,2 miljonit, siis 2024. aastal lausa 7,9 miljonit. See tähendab, et 11 aastaga kasvas rongiga sõitmine 88% võrra.
5,5 miljonit tonni vähem jäätmeid kui eelmisel aastal
Viimase 8 aasta võrdluses on ligikaudu 7,4 miljoni tonni võrra vähenenud jäätmete teke. Aastane jäätmete kogus hõlmab nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid ja jäätmekäitlusettevõtetes tekkinud sekundaarseid jäätmeid. Suure languse tegi aastane jäätmete teke läbi vahemikus 2022–2023, kui aasta jooksul vähenes jäätmete hulk ligikaudu 5,5 miljoni tonni võrra. Samas on tõsiasi, et jäätmete hulk oli 2023. aastal ikkagi suurem (17,3 miljonit tonni) kui 2020. aastal, kui aasta jooksul tekkis ligikaudu 16,7 miljonit tonni jäätmeid.
74 000 hektarit rohkem mahepõllundusmaad
Suure hüppe on viimase 10 aasta jooksul teinud kasutatava mahepõllumajandusmaa pindala tõus. Mahepõllumajandus on mahepõllumajandusseadusele vastav keskkonda säästev ning looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Kasutatava põllumajandusmaa hulka kuuluvad sealjuures põllumaad, püsirohumaad, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad, kus põllumajandussaaduseid kasvatatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Kui 2013. aastal oli Eestis 151 164 hektarit kasutatavat mahepõllundusmaad, siis 2023. aastal oli sellist maad 225 256 hektarit. Nii kasvas mahepõllundusmaa pindala 10 aastaga ligikaudu 74 000 hektari võrra. Sealjuures on viimasel viiel aastal püsinud mahepõllundusmaa pindala üsna samal tasemel, tehes möödunud aastal läbi 5800 hektari suuruse languse.
55 tuhat mesilasperet
Suisa 40% võrra on viimase 10 aasta jooksul kasvanud mesiperede arvukus. Kui 2013. aasta lõpus oli Eestis 39 000 mesilasperet, siis 2023. aasta lõpus oli neid ligi 55 000.
Poole rohkem raha teadus- ja arendustegevusteks
Kulutused teadus- ja arendustegevusele on viimase 10 aasta jooksul kasvanud enam kui poole võrra. Teadus- ja arendustegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi või seniseid uutmoodi rakendada. Näiteks on see uue toote või tööprotsessi täiustamine. Sinna juurde kuuluvad muu hulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda puudutavate teadmiste kasvatamine ja nende teadmiste rakendamine. Kulutused teadus- ja arendustegevusele on 10 aastaga kasvanud enam kui poole võrra. 2023. aastal kulutati Eestis teadus- ja arendustegevusele kokku ligikaudu 702 miljonit eurot, 2013. aastal ligikaudu 326 miljonit eurot.
20% võrra rohkem internetiga kodusid maapiirkondades
Kasvanud on ka arvuti ja koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus. Võrreldes 11 aasta taguse ajaga oli 2024. aastal arvuti ja koduse internetiühendusega leibkondi 13,6 protsendipunkti võrra rohkem. Maa-asulates on selliste leibkondade arv kasvanud aga suisa ligikaudu 20 protsendipunkti võrra.
122 665 tonni rohkem piima, 623 tonni rohkem mett
2013. aastal toodeti Eestis 772 048 tonni piima. Kui seda tundub palju, siis 2023. aastal toodeti piima 122 665 tonni võrra enam ehk 894 713 tonni. Suure hüppe on teinud ka mee tootmine. 2023. aastal toodeti kokku ligikaudu 1600 tonni mett, kümme aastat tagasi aga 979 tonni.
Uuri andmeid statistika andmebaasist.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 569 66484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)