Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 518 vaba ametikohta, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 8500 inimest.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 18% ning import 32%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi ning impordi suurenemine.

Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes üle 227 000 turisti, mis on 44% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Kolmandas kvartalis tehti Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega 35 miljonit sõitu, mis on 12% vähem kui eelmise aasta ja kolmandiku võrra vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Rahvusvahelistel vedudel veeti üle 930 000 sõitja, mis on 13% vähem kui mullu. Vaatasime lähemalt, millised muutused on ühistranspordi kasutamises toimunud.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.

Statistikaameti palgarakendusse palgad.stat.ee lisandusid kolmanda kvartali mediaanpalga andmed. Palgad on tõusnud enamikus ametirühmades, silma paistavad just transpordi ja reisimise ning majutuse ja toitlustusega seotud ametid.

Möödunud aastal käis teatris iga kolmas vähemalt 15-aastane eestimaalane. Ligi viiendik inimestest ei tunne aga teatrisse mineku vastu huvi ja kõikide ülejäänute puhul osutus takistavaks etendusasutuste kaugus, terviseprobleemid ja/või piletihind. Statistikaameti analüütik Erik Lest annab ülevaate Eesti elanike huvist ja võimalusest seoses teatrikülastustega.

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski on tõenäoliselt üks vähestest inimestest Eestimaal, kes on läbi lugenud kõikide linnade, valdade ja maakondade arengukavad. Mida ta soovitab kohalikele omavalitsustele, kes uuendavad arengukavasid?

Haridus- ja noorteamet on koostöös statistikaametiga loonud noorteseire juhtimislaua, mis muudab noorte eluga seotud andmed kiiresti ja mugavalt kättesaadavaks.

Arengudokumente koostades püstitatakse rida eesmärke ja kavandatakse tegevused, kuidas nendeni jõuda. See on üpriski lihtne ja loogiline, kuid arvatavasti tekitab ka küsimusi. Kuidas me üldse teame, millised võiksid olla ühe omavalitsuse arengu eesmärgid ja millele need tuginema peaksid?

Selle aasta lõpus stardib Eestis rahva ja eluruumide loendus. Mida on vaja selle olulise sündmuse kohta igal kohalikul omavalitsusel teada?