Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?
Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimase ajakasutuse uuringu andmetest aga selgub, et praeguseks on Eesti naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Peamine põhjus on selles, et senisega võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega. Kust on tulnud majapidamistöödes ajavõit?
Soolisi erinevusi aja jagamisel eri tüüpi tööde vahel tuleb ette paljudes riikides. Mehed pühendavad keskmiselt rohkem aega tasustatud tööle ja naiste panus on tavaliselt olnud suurem majapidamise korrashoius ja laste eest hoolitsemisel. Kui liita kokku tasulisele tööle ja kodutöödele kulunud aeg, saab ülevaate kogu naiste ja meeste töökoormusest.
Varasemalt on eri liiki töödele kulunud naistel ööpäevas kokku rohkem aega kui meestel ning naistele on jäänud ligi tunni jagu vähem vaba aega kui meestele.
Aastatel 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmetel on aga naiste ja meeste kogutöö maht viimase kümne aastaga võrdsustunud, naistel kulub eri tööde tegemiseks päevas vaid 9 minutit rohkem kui meestel. Ennekõike on põhjus selles, et naised kulutavad majapidamistöödele ja perekonnale päevas ligi 50 minutit vähem aega kui varem.
Hoolimata sellest, et naistel ja meestel kulub töödeks üsna võrdselt aega, on naiste panustatud aeg kodutööde tegemisele ja perekonnale endiselt ligi kolmandiku võrra pikem kui meestel.
Suur ajavõit söögitegemisest ja riiete korrastamisest
Milliste kodutööde arvelt on saanud naised rohkem vaba aega? Esiteks on kõige märgatavamalt kahanenud söögitegemisele kuluv aeg. Kui 20 aastat tagasi kulus naistel päevas toidu valmistamiseks keskmiselt 95 minutit ja 10 aastat tagasi 78 minutit, siis viimase ajakasutusuuringu järgi on see aeg vähenenud 57 minutini.
Suure tõenäosusega on sellele aidanud kaasa nii poolvalmistoitude järjest rikkalikum valik kaubanduses, kiirete ja lihtsate toiduretseptide levik, aga ka toidukullerite teenused.
Teine suur ajavõit on tulnud riiete korrashoiust, mis on läinud pesupesemisele, kuivatamisele, triikimisele ja riiete parandamisele. Näiteks 20 aastat tagasi võttis see naiste ajast tervelt 32 minutit päevas, kuid nüüd vaid 7 minutit. Siinkohal tuleb ilmselt tänada ennekõike tehnoloogia arengut ja teenuste kättesaadavuse suurenemist.
Meeste ja naiste tööd
Kuigi suurele osale majapidamistöödest kulutavad naised meestest rohkem aega, olgu selleks siis toidutegemine, lapsehoidmine, aiatöö ja lemmikloomade eest hoolitsemine, koristamine või poeskäik, on läbi aastate meeste pärusmaaks jäänud ehitus- ja remonditööd. Viimase uuringu järgi kulutasid mehed sellele päevas keskmiselt 14 minutit ja naised 1 minuti. Võrreldes varasemaga on siiski ka meeste elu selles osas kergemaks läinud – 20 aastat tagasi tuli meestel remontimist ja ehitamist ette päevas 25 minutit.
Kõige väiksemad erisused naiste ja meeste kulutatud ajas on seotud majapidamise ja perekonnaga seotud liikumistega, majapidamise juhtimise ning teise täiskasvanu hooldamisega, millele kulunud aeg on jäänud viimase paarikümne aasta jooksul suhteliseks samaks.
1999–2000 | 2009–2010 | 2019–2021 | ||||
---|---|---|---|---|---|---|
Mehed | Naised | Mehed | Naised | Mehed | Naised | |
Majapidamine ja perekond | 161 | 287 | 155 | 248 | 137 | 201 |
..söögitegemine | 29 | 95 | 24 | 78 | 23 | 57 |
..majapidamise korrashoid | 30 | 45 | 32 | 39 | 24 | 37 |
..riiete hooldamine | 1 | 32 | 1 | 19 | 2 | 7 |
..aiatöö ja lemmikloomade eest hoolitsemine | 26 | 30 | 17 | 23 | 17 | 25 |
..ehitamine ja parandamine | 25 | 2 | 19 | 2 | 14 | 1 |
..ostmine ja teenindus | 19 | 27 | 21 | 26 | 17 | 22 |
..majapidamise juhtimine | 4 | 5 | 2 | 3 | 3 | 3 |
..lapsehoidmine | 7 | 29 | 11 | 30 | 11 | 21 |
..täiskasvanu hooldamine | 1 | 2 | 0 | 1 | 1 | 2 |
..majapidamise ja perekonnaga seotud liikumine | 19 | 20 | 19 | 22 | 17 | 19 |
Metoodikast
Artiklis toodud statistika pärineb aastatel 2019–2021 toimunud ajakasutuse uuringu andmetest. Ajakasutuse uuringut korraldatakse iga kümne aasta tagant.
Analüüsis on kasutatud Eesti ajakasutuse uuringu andmeid aastatest 1999–2000, 2009–2010, 2019–2021. Vaadeldud on vaid põhitegevustele kulutatud aega ehk neid tegevusi, mida inimesed on pidanud mitme samaaegse toimingu hulgast endale olulisemaks. Tegevustele kulutatud koguaeg on 24 tundi.
Uuringusse on kaasatud erinevad inimrühmad – eri vanuse (alates kümneaastastest), sotsiaalmajandusliku seisundi, leibkonnatüübi ja haridusega inimesed. Päeva keskmine ajakasutus on arvutatud terve aasta kohta, kaasa on arvatud nii töö- kui ka puhkepäevad. Tegevustele kulutatud aeg hõlmab kõiki uuringus osalenud inimesi, hoolimata sellest, kas nad nendes tegevustes osalesid või mitte. See seletab, miks näiteks keskmine tasulisele tööle kulutatud aeg on tunduvalt lühem, kui võiks eeldada tavalisel tööpäeval tööga hõivatud inimese aja kohta. Keskmine ajakasutuse hinnang on seega kombinatsioon tegevusele kulutatud ajast ja sellega tegelenud inimeste osatähtsusest.