Ära maha maga! Populaarseimad statistikablogid 2022

1. Kuhu kaovad noored õpetajad?
   Õppeaasta alguses kõlavad järjest kõvemini hääled kvalifitseeritud õpetajate puudusest, läbipõlemisest ja õpetajatöölt lahkumisest.
   Andmed näitavad, et ühe aasta möödudes oli endiselt õpetajatööl 95% kõigist õpetajatest. Alustavatest õpetajatest jätkas aasta järel õpetajana 84%. Kahe aasta järel oli õpetajatöölt lahkunud 10% kõigist õpetajatest ja ligi veerand alustavatest õpetajatest. Kuhu nad siis lähevad? Loe edasi siit.

2. Import Venemaalt on üle kahe korra vähenenud
   Kui veel kevadel polnud sanktsioonide mõju kaubavahetuses Venemaaga oluliselt märgata, siis sügiseks on muutuseid juba selgelt näha. Jaanuarikuus toodi Venemaalt kaupu 222 miljoni euro väärtuses, kuid augustis veidi üle poole vähem ehk 101 miljoni eest. Arvestus käib jooksevhindades, mida mõjutab hinnatõus. Loe edasi siit.

   

3. Kes saab osa palgarallist?
   Viimase aastaga on Eesti keskmine palk jõudsalt tõusnud – 6,9%. Nii on ka sagenenud kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Mis on üldise keskmise palgatõusu taga? Kas palk on tõusnud, sest tööturule on tulnud uusi kõrgema palgaga töötajaid ja kadunud on madalama palgaga ametid? Või ikkagi on inimeste palgad samas töökohas tõusnud, kuid meie tuttavad lihtsalt ei kipu oma palgatõusu uudist levitama? Loe edasi siit.

4. Kui säästlikud veetarbijad on eestlased?
   Eestis on suured veevarud ja rohkelt sademeid. Samas sõltub meie majandustegevus vägagi veest. Aastal 2019 oli Eesti suuruselt kolmas veekasutaja elaniku kohta Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide seas. Kui tootmistegevuses ja põllumajanduses kasutatava vee kogust ei saa igaüks mõjutada, siis ühisveevärgi veekasutuse kogus sõltub ka inimeste harjumustest, võimalustest ja järjest enam ka vee kui ressursi väärtustamisest. Kui palju kasutab iga päev üks Eesti elanik oma olmeks vett, loe edasi siit.

5. Kuhu liigub Eesti?
   Statistikaameti andmebaasi jõudsid pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks. Strateegia tarbeks on loodud ka uusi mõõdikuid ning mõnigi neist on nüüd hakanud numbrite keeles rääkima. Neist loe täpsemalt siit.

   

6. Kas istutaksid täna puu, kui homme oleks maailma lõpp?
   Eestis investeeriti 2019. aastal keskkonnakaitsesse 111,2 miljonit eurot ja 2020. aastal esialgsetel andmetel 135,1 miljonit eurot. Kas seda on palju või vähe? Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni „Puhas planeet kõigi jaoks“. Millele ja kui palju investeerisime Eestis 2019. aastal, loe edasi siit.  

7. Kui palju on tulevikus sünnitajaid?
   Laste sündi võib pidada piirkonna üheks olulisemaks elujõulisuse mõõdikuks. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Eesti rahvastik on kasvanud positiivse rändesaldo toel, loomulik iive olnud negatiivne. Kui palju on tulevikus sünnitavaid naisi Eestis, kui senine tendents jätkub? Loe lähemalt siit.

8. Kes usub kinnisvaramuinasjuttu?
   Eestis arvatakse tihtipeale, et kinnisvara on võluinvesteering, mille väärtus saab ainult kasvada ja mille hinnad kunagi ei kuku. Ühtlasi ollakse veendumusel, et kinnisvara on üks ja ainus koht, kus rahapaigutus elab turvaliselt üle kõik majanduslikud tagasilöögid. Tore muinasjutt, kuid kas ühel päeval äkki reaalsus kohale ei jõua? Loe lähemalt, mis Eesti kinnisvaraturul toimub siit.

   
9. Maagilised kuupäevad panevad pulmakellad helisema
   22.02.2022 oli üks neist maagilistest kuupäevadest, mil paaripanijad tegid pikemaid töötunde ning armastust tähistatakse kaugelt enam kui mõnel muul päeval aastas. Kas veebruarist on saanud uus juuli ning kui paljud abielud üldse püsima jäävad? Loe lähemalt siit.
10.  Terviserikkujad luubi all
    Koroonapandeemia on toonud huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Veerand Eesti meestest suitsetab. Kui palju on Eestis aga ülekaalulisi ja neid, kes maadlevad kõrge vererõhuga? Mida näitavad viimased Euroopa terviseuuringute andmed? Loe lähemalt siit. 
11.  Vankumatult püsivad lemmiknimed
    Kõik eelmisel aastal lastele pandud populaarsemad nimed on võlunud värskeid lapsevanemaid juba pikemat aega. Oliver on tipus olnud juba 17 aastat, Robin viimased 11 aastat ja Mark kuus aastat. Sofia on olnud esikümnes 16 aastat, Mia 10 ja Emily neljandat aastat. Millised on aga täiesti uued nimed popimate nimede esikümnes, loe lähemalt siit.

Fotod: Shutterstock ja Statistikaamet