Ohoo! Kas teadsid neid fakte Eesti rahva kohta?

Seekordne loendus oli 11. rahvaloendus, mis on korraldatud Eestis või tänapäeva Eestile ligilähedastel aladel. Rahvaarvult on see loendus viiendal kohal, kõige rohkem osales inimesi 1989. aasta rahvaloendusel.
 

1. Naiste vägi
   Nagu enamikus Euroopa Liidu riikides, on ka Eestis naisi rohkem kui mehi. Kõige naiselikum oli Eestis 1959. aasta loendus, kui 56% elanikest olid naised, praegu on naisi rahvastikus 52% ehk 4 protsendipunkti võrra rohkem kui mehi. Vaid seitsmes vallas elab mehi naistest enam. Kõige suurem on naiste osakaal rahvastikus Ruhnus ja Narvas. Loe rohkem siit.
2. Räägime vanusest
   Kõikide rahvaloenduste võrdluses on seekord elanike keskmine vanus kõige kõrgem. Keskmiselt on Eesti elanik 42 aastat vana, kuid näiteks esimesel loendusel 1881. aastal oli rahvastiku keskmine vanus 27. Keskmine mees on 39-aastane, keskmine naine 45-aastane. Kõige rohkem elab Eestis 33-aastaseid. 100-aastaseid ja vanemaid naisi on Eestis 169, mehi 24. Kõige noorem elanikkond on Rae vallas, kus alaealisi on tervelt neli korda rohkem kui pensioniealisi. Loe rohkem siit.
3. Kolmandik pealinnas
   Tervelt 46% Eesti elanikest elab Harju maakonnas, ainuüksi Tallinnas aga 33%. Väikseim maakond nii rahvaarvult kui ka pindalalt on Hiiumaa, kus elab vaid 0,6% elanikest ning pindalalt on see viis korda väiksem suurimast maakonnast. Kui jagada Eesti ruutkilomeetristeks ruutudeks, siis üle poolte neist oleksid inimtühjad. Kõige jõudsamalt kasvas rahvaarv alates eelmisest loendusest Soodevahe külas – 2011. aastal elas seal 18 inimest, kuid mullu juba 739. Miks? Sinna kolis Tallinna vangla. Loe rohkem siit.
    
   
4.  Oi külad, oi linnad
   Kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond Eestis on Lasnamäe, kus ühel ruutkilomeetril elab 16 365 inimest. Väljaspool Tallinna on tihedaimalt asustatud koht Narva. Eestis on 96 küla, kus ei ela kedagi, neist kolmandik asub Võrumaal. 63 küla on sellised, kus elavad ainult mehed, ja 45 külas ainult naised. Neljas Eesti külas ei ela ühtki eestlast ning neis elabki vaid üks inimene, see-eest on aga 1980 küla, kus pesitsevad ainult eestlased. Rahvuste esindatus on Eestis kirju – maailmas on kokku 242 rahvust, neist 211 esindajad elavad siin. Eestis võib kuulda aga 243 emakeelt. Loe rohkem siit.
5. Kus lapsed sünnivad?
   Eesti kõige kõvemad sünnitajad on Jõgevamaa naised, kellel on keskmiselt 1,88 last naise kohta. Kõige väiksem on keskmine sünnitatud laste arv ühe naise kohta Harju maakonnas – 1,35. Üle 15 lapse on sünnitanud viis ema.  Vanuses 15+ naistest 23% ei ole kunagi sünnitanud, sünnitanud naised on sünnitanud keskmiselt 2 last. Keskmine vanus naistel sünnitamisel on 23,5 aastat, alla 40-aastased naised on oma esimese lapse sünnitanud keskmiselt 28-aastaselt. Loe rohkem siit.
    
   
6. Kodu, kallis kodu
   Üle poolte Eesti elanikest elavad linnas korteris. Keskmine Eesti elanik elab 1974. aastal valminud hoones ja on sündinud 1979. aastal, seega elab keskmine inimene keskmiselt vanemas hoones kui ta ise. Eesti kõige suuremad kortermajad asuvad Narvas, kus ühes majas keskmiselt 64 korterit. Samuti leidub Narvas Eesti kõige suurem kortermaja, milles on kokku 360 korterit. Kõikidest Eesti inimestest kokku elab eramutes 29%, eestlastest elab eramajades  39%, venelastest vaid 8%. See, et suur osa Eesti elanikest on kinnisvara omamise usku, näitab fakt, et 71,9% elab eluruumis, mille omanik on tema või keegi temaga samast leibkonnast, eluruumi üürib 18,3% inimestest. Loe rohkem siit.  
7. Peredest ja leibkondadest  
   Eesti inimestest 76% kuulub perekonda ja 24% ei kuulu. Enamik perekonda mittekuuluvatest inimestest elab üksi, neid on 16% Eesti elanikest. Eesti keskmises leibkonnas on 2,5, perekonnas 2,9 inimest. Seaduslikus abielus on 37,8% kogu rahvastikust. Kuigi tänapäeval abiellutakse vähem kui 20 aastat tagasi, on aasta 2022 näidanud abiellumise trendi tõusu. Kõige levinum perekonnatüüp on abielupaar, kelle lapsed ei ela kodus.
   Üksikema leibkondasid on 16% kõikidest leibkondadest, üksikisa leibkondasid on kaheksa korda vähem. Üksikisade leibkondadest elavad eramutes 36% ning neil on leibkondadest keskmiselt kõige rohkem elamispinda elaniku kohta, üksikemadest elab eramus vaid 21%. Meestel on kaks korda sagedamini välisriigi teine elukoht kui naistel. Loe rohkem siit.
    
   
8. Haridus on varandus  
   Kõrgharidusega inimeste osakaal rahvastikus järjest suureneb, põhiharidusega aga väheneb. Tööealistest 41,2% on Eestis kõrgharidusega.
   Magistrikraadi on omandanud 21,4% inimestest vanuses 25–64, seejuures on nende osakaal kõige suurem Viimsi vallas – 38,1% Suhtarvult kõige rohkem Enim doktorikraadiga elanikke on Tartu maakonnas on (2,6% kogu rahvastikust, Tartu linnas aga lausa 4%), Eesti keskmine näitaja on 1%. Olgu veel lisatud, et Eesti naised on endiselt Euroopas ühed kõrgemalt haritumad. Loe rohkem siit.
9. Rändame, rändame
   Viimase kümne aasta jooksul on Eestisse rännanud inimesi 173 riigist. Enim on tuldud Soomest (31%), millele järgnevad Ukraina (15%) ja Venemaa (11%). Sisserändajatest 60% on olnud mehed. Kõige rännuhimulisemad siseriiklikud rändajad, suunaga Tallinnasse või Tallinnast välja on 40-aastased. Loe rohkem siit.
    
   
10. Mida me usume?
    Usku omaks pidavate inimeste osatähtsus on 20 aasta jooksul jäänud Eestis samaks – 29%. Kümnest suuremast rahvusest Eestis peavad eestlased kõige vähem mõnd kindlat usku omaks, neid on 17%. Eestlaste hulgas on peamine usk luterlus, mida tunnistab omaks 11%. Slaavi rahvaste seas on valdav õigeusk – pooled vene rahvusest inimesed on õigeusklikud.
    Võrreldes eelnevate loendustega on suurenenud õigeusklike, katoliiklaste ja islamiusuliste osatähtsus, vähenenud aga luterlaste osatähtsus. Loe rohkem siit.
11. Võõrkeelte vahetus
    Võõrkeelte esikolmik on viimasel kolmel loendusel jäänud samaks, kuid on toimunud üks märgatav muutus – kui eelmiste loenduste andmetel oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis nüüd on selleks inglise keel.
    Inglise keelt valdab 48% rahvastikust, eelmisel loendusel oli näitaja 40%. Kümme aastat tagasi toimunud loendusel oli Eestis kõige rohkem vene keele oskajaid, mida valdas 44% rahvastikust. Levimuselt kolmas võõrkeel Eestis on kõigi kolme loenduse põhjal eesti keel, mida valdab võõrkeelena 17% ning üle 50-aastaste hulgas on rohkem neid, kes valdavad vene keelt rohkem kui eesti keelt. Loe rohkem siit.
12.  Tervis, kallis vara
    Naistel avaldub rohkem tervisemuresid vanemas, meestel nooremas eas. Näiteks 65+ vanuserühmas esineb pikaajalisi terviseprobleeme 70% naistest ja 66% meestest, vanuserühmas 0–14 aga 9% meestest ja 7% naistest.  
    Nooremates vanuserühmades kaasneb peaaegu alati pikaajalise terviseprobleemiga ka igapäevategevuste piiratus. Vanemates vanuserühmades on pikaajalisi haigeid küll rohkem, kuid ligi 15% pikaajalise terviseprobleemiga inimestest ei toonud välja, et nende igapäevategevused oleksid piiratud. Loe rohkem siit.
     
    
13.  Palgatöö või ettevõtlus?
    Tööga on Eestis hõivatud 58% rahvastikust, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Kasv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.
    Enamus hõivatutest ehk 96% on oma põhitöökohal palgatöötajad, 4% on ettevõtjad. Võrreldes naistega on tööga hõivatud meeste seas rohkem ettevõtjaid, keda on kokku 6% kõigist hõivatud meestest. Naistest on palgatöötajad 97% ja 3% tegelevad peamiselt ettevõtlusega. Loe rohkem siit.
    
    Vaata põhjalikke ülevaateid ja analüüse 2021. aasta rahva ja eluruumide kohta rahvaloendus.ee.