Eesti sotsiaaluuring
Mis on Eesti sotsiaaluuring?
Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides.
Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?
Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile.
Milleks on neid andmeid vaja?
Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised leibkonnatüübid meil on, kui palju kasvab neis lapsi ja milline on leibkondade majanduslik olukord. Andmete alusel saab kujundada riigi sotsiaalpoliitikat ja arendada teenuseid. Eesti riigijuhid, teadlased ja arvamusliidrid räägivad tihti meie inimeste toimetulekust, vaesusest ning ilmajäetusest, sissetulekust, elamistingimustest ja arstiabi kättesaadavusest. See teave pärinebki sageli sotsiaaluuringust.
Euroopa Komisjoni tellimusel on 2026 aastal Eesti Sotsiaaluuringu põhiküsimustikule lisatud kaks moodulit: Töö- ja elamistingimuste moodul ning Võlgnevuse, tarbimise, rikkuse moodul.
Eesti sotsiaaluuringu isikuküsimustikus on sellel aastal üks siseriiklik moodul, pereplaneerimise moodul SoM-i tellimusel (esimest aastat uuringus osalejatele). Selles on neli küsimust mis puudutavad lapsesaamise plaane, hoiakuid ning tegureid, mis mõjutavad nende plaanide elluviimist või takistavad seda. Tegemist on uuringu eraldiseisva osaga, mille viib läbi sotsiaalministeerium perepoliitika kujundamiseks. Oma nõusoleku saate igal ajal tagasi võtta.
Täpsema info nende küsimuste sisu ja nõusoleku tagasivõtmise kohta leiate sotsiaalministeeriumi lehel.
Kui sageli uuringut korraldatakse?
Eesti sotsiaaluuring korraldatakse igal aastal alates 2004. aastast.
Kuidas valitakse uuringus osalejaid?
Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad leibkonnad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) viibivad elanikud. Uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15‑aastased liikmed. Iga leibkonda küsitletakse neli aastat järjest 12 kuu tagant. Igal aastal osa leibkondadest vahetub. Täpsuse tagamiseks ühe aasta valimis leibkonnad ei kordu. Leibkondade korduvküsitlemine mitmel järjestikusel aastal aitab paremini hinnata aasta jooksul toimunud muutusi. Sotsiaaluuringu käigus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust. Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saab õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas. Sotsiaaluuringus osalemine on vabatahtlik ja selle küsitluse täitmisel loodetakse inimeste kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu. Seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunud isikut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi. Küsitluse andmete alusel saab riik langetada meie kõigiga seotud otsuseid, tuginedes tõesele ja usaldusväärsele teabele.
Kuidas andmeid kogutakse?
Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile, paneeluuringute puhul ka eelneval küsitluskorral märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.
Selles uuringus kogutakse andmeid
- veebiküsitlusega,
- telefoniküsitlusega.
Uuring koosneb kahest osast: leibkonnaküsimustikust ja isikuküsimustikust. Leibkonnaküsimustikule saab veebis vastata ainult uuringu põhiisik. Isikuküsimustikule saab vastata iga vähemalt 15 aastane leibkonnaliige ka ise. Selleks on loodud põhiisikule võimalus anda vastavale isikule volitus. Täpsemad juhised tulevad jooksvalt küsimustiku sees.
Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga.Leibkonnaküsimustikule saab veebis vastata ainult uuringu valimiisik. Isikuküsimustikule saab vastata iga vähemalt 15-aastane leibkonnaliige ka ise. Selleks on loodud valimiisikule võimalus anda vastavale isikule volitus. Täpsemad juhised on toodud jooksvalt küsimustiku sees.
Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse vastaja nõusolekul.
Valimisse valitud isikuga ühenduse saamiseks teeb küsitleja maksimaalselt 10 kontakteerumise katset ja leibkonna teiste liikmetega maksimaalselt 5 katset.
Leibkonnaküsitlusele soovitame vastata sellel leibkonnaliikmel, kes tunneb leibkonda, selle sissetulekuid ja eluasemekulutusi kõige paremini. Üldjuhul on see isik, kellele kuulub leibkonna eluruum või kelle nimel on eluruumi üürileping, st leibkonnaliige, kes vastutab eluruumi eest. Võimaluse korral palume leibkonnaküsitlusele mitte vastata isikul, kelle teadmised leibkonna sissetulekust ja eluruumi kogukuludest on piiratud (näiteks teismelised, kes elavad oma vanematega koos, või vanemad inimesed, keda teised leibkonnaliikmed hooldavad).
Tutvu "Isikuküsitlus" ja "Leibkonna küsitlus" küsimustikutega.
Mis kogutud andmetest edasi saab?
Teie antud vastuseid näevad kuni küsitlusperioodi lõpuni ainult küsitlusjuhid ja välitööde juht ning kui vastasite telefoniküsitlusele, siis ka Teid küsitlenud telefoniküsitleja.
Pärast vastuste sisestamist liiguvad andmed kogumisrakendusest Statistikaameti andmelao väga piiratud juurdepääsuga osasse, kus hoitakse kogutud andmeid isikustatud kujul. Andmelaos pääsevad isikustatud andmetele ligi vaid vähesed volitatud statistikaameti töötajad. Seal toimub edasine andmete pseudonüümimine, isikut tuvastava info (isikukood, nimed, täpne elukoht, kontaktandmed jm) eemaldamine ning teostatakse muud töötlused, mis on antud uuringu jaoks vajalikud.
Edaspidises andmetöötluses ja analüüsis kasutatavaid pseudonüümitud andmeid hoitakse andmelao selles osas, kuhu pääsevad ligi ainult vastava valdkonnaga tegelevad analüütikud ja matemaatilised statistikud. Neile on antud andmetele juurepääsuluba, kuna nad vajavad just neid andmeid riikliku statistika näitajate tootmiseks ja statistikaameti avalikus andmebaasis avaldamiseks. Sellisel kujul avaldatud andmed on koondandmed ning need ei võimalda üksikisiku tuvastamist, st Teie andmeid levitatakse agregeerituna ja Teie isiku suhtes anonüümselt.
Samuti rakendame konfidentsiaalsusnõudeid ning ei avalda valikuuringute puhul andmeid lõigetes, mille aluseks olevate kirjete arv jääb alla 20. Muuhulgas aitab see vältida isiku otsest või kaudset tuvastamist avaldatavate andmete alusel.
Isikuandmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Andmeid võib näiteks edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust. Poliitikakujundajatel ja teadlastel on võimalik taotleda riikliku statistika seaduse alusel pseudonüümitud andmetele ligipääsu statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud eraldi kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks kas Andmekaitse Inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus. Iga andmete taotlust menetleb majasiseselt konfidentsiaalsusnõukogu, kes otsustab, kas taotleja saab ligipääsu andmetele. Vaata lähemalt: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil.
Andmete säilitamise tähtajad on kehtestatud Statistikaameti liigitusskeemis, mis on leitav Statistikaameti kodulehel: https://www.stat.ee/et/statistikaamet/dokumendiregister . Andmekaitse üldiste reeglite kohta saate lähemalt lugeda siit: https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse .
Kuidas olla kindel, et tegemist on just statistikaameti uuringuga?
Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt uuringute ajakava | Statistikaamet. Veebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).
Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?
Uuringus osalenud leibkondade vahel loosime vastaja nõusolekul välja kuus 50-eurost Partner kinkekaarti.
Loosis osalemise nõusoleku saab valimiisik anda küsimustikule vastates.
Kus uuringu tulemused avaldatakse?
Sotsiaaluuringuga kogutud andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Põhjalikumate analüüsidega saab tutvuda statistikaameti blogis. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmed leiab ESMS-i metaandmete alt.