Euroopa sotsiaalfondi tegevuses osalejate uuring

Isiku-uuringute pilt

Mis uuring see on?

Euroopa sotsiaalfondi (ESF) tegevuses osalejate uuringu tulemuste alusel hinnatakse Euroopa sotsiaalfondi raha kasutamise tulemuslikkust.

Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

Uuring korraldatakse koostöös rahandusministeeriumiga.

Kui sageli uuringut korraldatakse?

Uuring toimub kord kuus.

Milleks on neid andmeid vaja?

Alates 2014. aastast on Eesti riigile eraldatud Euroopa sotsiaalfondist ligi 600 miljonit eurot, mida kasutatakse töötute ümberõppeks, tugiisikuteenusteks, koolitusteks ja muu tegevuse rahastamiseks. Raha kasutamise edukust ei saa mõõta üksnes kulutamise põhjal, vaid hinnata tuleb ka tulemusi. Selleks analüüsitakse, milline oli osalejate koht tööturul tegevuse alguses ning kuidas see on muutunud neli nädalat ja kuus kuud pärast tegevuse lõppemist. Enamik andmeid saadakse andmekogudest. Mõnikord on vaja tegevuses osalenuid ka küsitleda.

Kuidas valitakse uuringus osalejad?

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete tegevustes osalenute andmeid kogutakse tegevuse korraldajalt. Uuringu käigus küsitletakse valikuliselt ESF-i meetmete tegevustes osalenud isikuid. Valimisse satub isik, kes on osalenud ühes või mitmes ESFi poolt rahastatud tegevuses.  

Kuidas andmeid kogutakse? 

Uuringu järelküsitluse valimisse sattunud isikule saadetakse tegevuse korraldajalt saadud e-posti aadressile teavituskiri lingiga lühikesele küsimustikule.

Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

Euroopa sotsiaalfondi rahastatavas tegevuses osalenute uuring on lühike küsitlus, millele saab vastata veebis LimeSurvey keskkonnas.  Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Kus uuringu tulemused avaldatakse?

Osalenud isikute ankeetidest, andmekogudest ja küsitlustest kogutud andmed koondatakse ühtsesse andmebaasi. Andmete põhjal arvutatakse välja ESF-i vahendite kasutamise edukust hindavad tulemusnäitajad. Aruanne esitatakse ka Euroopa Komisjonile.

Kasutatakse näiteks järgmisi tulemusnäitajaid:

  • tegevuses osalenute arv, kes tegevuse alguses olid töötud või mitteaktiivsed, kuid neli nädalat pärast tegevuse lõppu olid endale töökoha leidnud;
  • tegevuses osalenute arv, kes kuue kuu jooksul pärast tegevust olid tööle asunud;
  • tegevuses osalenute arv, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast tegevuses osalemist paranenud.