Leibkonna eelarve uuring
Mis uuring see on?
Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast.
Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust.
Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?
Uuringu peamised avaliku huvi esindajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja sotsiaalministeerium. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse ühtse metoodika alusel kogu Euroopas. Alates 2026. aastast on uuringu tegemine iga viie aasta tagant kohustuslik kõigile Euroopa Liidu (EL) riikidele.
Milleks on neid andmeid vaja?
Leibkonna eelarve uuringuga saab ülevaate Eestis elavate leibkondade tarbimiskulutustest: millele raha kulub ja kuidas kulutused aja jooksul muutuvad. Lisaks saab uuringu tulemusi võrrelda kõigi teiste EL-i riikide tulemustega.
Uuringus analüüsitakse leibkondade eelarvet ja kulutusi leibkonna suuruse ning demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate alusel, võttes arvesse nii peresuhteid, tööhõivet kui ka haridustaset. Saadud andmeid kasutatakse ka tarbijahinnaindeksi, SKP ja elatusmiinimumi arvutamiseks.
Ministeeriumid kasutavad uuringu tulemusi nii majandus- kui ka sotsiaalpoliitika strateegiate ning nendest tulenevate rakendusaktide, sh toetusmeetmete väljatöötamisel.
Kui sageli uuring korraldatakse?
Uuringud on olnud aastatel 1996–2007, 2010–2012, 2015–2016 ja 2019–2020. Alates 2026. aastast hakkab uuring toimuma iga viie aasta järel.
Kuidas valitakse uuringus osalejad?
Uuringus osalejad valitakse rahvastiku statistilisest registrist juhuvalikuga kõigi Eestis elavate vähemalt 15-aastaste alaliste elanike, v.a üle aasta institutsioonides (vanglas, lastekodus ja hooldekodus) viibivate elanike seast. Valimisse sattunud isik toob uuringusse kaasa oma leibkonna.
Leibkonna eelarve uuringus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust, kuid tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, ühegi inimese andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saab õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas.
Uuringus osalemine on vabatahtlik ja selles osalemisel loodetakse inimeste kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu. Seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunud isikut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi.
Kuidas andmeid kogutakse?
Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-postile ja elukoha aadressile. Valimiisik toob uuringusse kaasa oma leibkonna.
Teavituskirjale on lisatud kulutuste tabel koos makstud ümbrikuga ning varasemate uuringute tulemusi tutvustav infovoldik.
Loe lähemalt andmete kogumisest
Tutvuge uuringu materjalidega:
- isikuküsimustik
- leibkonnaküsimustik
- kulutuste päevik
- digitšekkide leidmise juhend
Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?
Kõik uuringus osalenud ja kulutused esitanud leibkonnad saavad tänutäheks 10-eurose Partneri kinkekaardi. Kinkekaardi saadame Teile ühe kuu jooksul peale kulutuste esitamise perioodi lõppu. Saate ise valida, kas soovite kinkekaardi kätte saada elektrooniliselt, posti teel või pakiautomaadi kaudu.
Mis saab andmetest edasi?
Uuringus kasutatakse vastajat otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid ainult vastajaga suhtlemisel. Uuringu andmebaasis on need ja muud kogutud andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t. andmed on pseudonüümitud.
Vastajate esitatud arved ja tšekid digitaliseerib CostPocketi OÜ loodud ja sama osaühingu hallatav automaatne teenus, mis tagastab digitaliseeritud andmed statistikaametile. CostPocket ei säilita süsteemi sisestatud faile ega andmeid, samuti ei ole tal ligipääsu andmetele peale lepingulise suhte lõppu.
Kõik originaaldokumendid (paber- ja digitšekid) hävitatakse peale andmete avaldamist. Kõiki andmeid säilitatakse statistikaametis pseudonüümitult. Tulemused avaldatakse statistiliste kokkuvõtetena, mis ei võimalda vastajat tuvastada ning mida säilitatakse tähtajatult edasise statistilise analüüsi eesmärgil.
Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?
Statistikaameti korraldatavad uuringud leiab asutuse veebilehelt uuringute ajakava | Statistikaamet alt. Veebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://uuringud.stat.ee/. Sisenemiseks vali "Isiku-uuringud". Telefoni teel teevad intervjuusid statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt Kontakt | Statistikaamet.
Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).
Korduma kippuvad küsimused
Kus uuringu tulemused avaldatakse?
Uuringuga kogutud andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Andmed leiab ka leibkondade valdkonnalehelt. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmetega saab tutvuda ESMS-i metaandmete all. Uute andmete avaldamise korral ilmub uuringu tulemuste kohta ka uudis.