Leibkonna eelarve uuring

Mis uuring see on?

Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast.

Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust.

Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

Uuringu peamised avaliku huvi esindajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja sotsiaalministeerium. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse ühtse metoodika alusel kogu Euroopas. Alates 2026. aastast on uuringu tegemine iga viie aasta tagant kohustuslik kõigile Euroopa Liidu (EL) riikidele.

Milleks on neid andmeid vaja?

Leibkonna eelarve uuringuga saab ülevaate Eestis elavate leibkondade tarbimiskulutustest: millele raha kulub ja kuidas kulutused aja jooksul muutuvad. Lisaks saab uuringu tulemusi võrrelda kõigi teiste EL-i riikide tulemustega.

Uuringus analüüsitakse leibkondade eelarvet ja kulutusi leibkonna suuruse ning demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate alusel, võttes arvesse nii peresuhteid, tööhõivet kui ka haridustaset. Saadud andmeid kasutatakse ka tarbijahinnaindeksi, SKP ja elatusmiinimumi arvutamiseks.

Ministeeriumid kasutavad uuringu tulemusi nii majandus- kui ka sotsiaalpoliitika strateegiate ning nendest tulenevate rakendusaktide, sh toetusmeetmete väljatöötamisel.

Kui sageli uuring korraldatakse?

Uuringud on olnud aastatel 1996–2007, 2010–2012, 2015–2016 ja 2019–2020. Alates 2026. aastast hakkab uuring toimuma iga viie aasta järel.

Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

Uuringus osalejad valitakse rahvastiku statistilisest registrist juhuvalikuga kõigi Eestis elavate vähemalt 15-aastaste alaliste elanike, v.a üle aasta institutsioonides (vanglas, lastekodus ja hooldekodus) viibivate elanike seast. Valimisse sattunud isik toob uuringusse kaasa oma leibkonna.

Leibkonna eelarve uuringus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust, kuid tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, ühegi inimese andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saab õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas.

Uuringus osalemine on vabatahtlik ja selles osalemisel loodetakse inimeste kodanikukohusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu. Seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunud isikut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi.

Kuidas andmeid kogutakse?

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-postile ja elukoha aadressile. Valimiisik toob uuringusse kaasa oma leibkonna.

Teavituskirjale on lisatud kulutuste tabel koos makstud ümbrikuga ning varasemate uuringute tulemusi tutvustav infovoldik.

Uuring koosneb kahest osast.

1. Küsimustikele vastamine: esimesel nädalal saab küsimustikku täita veebis, järgmisel kolmel nädalal saab vastata küsitlejale telefoni teel.
2. Kulutuste esitamine: kindlaks määratud kahenädalase perioodi kohta pannakse kirja kõik leibkonna kulutused.

Uuringus kogutakse andmeid nii veebis kui ka telefoni teel.

• Veebiküsimustikule vastamiseks tuleb veebikeskkonda (link teavituskirjas) sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Sisestage PIN1-kood ainult sel juhul, kui olete sisselogimise veebilehel https://uuringud.stat.ee oma seadmes ise algatanud.
• Nendega, kes veebis ei ole vastanud, võtab ühendust telefoniküsitleja (maksimaalselt kümme kontakteerumiskatset). Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne vastaja nõusolekul salvestatakse.

Küsimustik koosneb kahest osast: leibkonnaküsimustik ja isikuküsimustik.

1. Leibkonnaküsimustikule on soovitatav vastata sellel leibkonnaliikmel, kes tunneb oma leibkonna kulutusi ja eluruumiandmeid kõige paremini.
2. Isikuküsimustikud on kõigil vähemalt 15-aastastel leibkonnaliikmetel ja nendele võiks võimaluse korral vastata iga inimene ise. Selleks saab uuringu põhiisik anda vastavale inimesele volituse. Täpsemad juhised on küsimustikus.

Kulutuste päevikut ehk kindlaks määratud kahenädalase perioodi kulutusi saab esitada nii veebis kui ka paberil.

• Veebis küsimustiku täitnud leibkonnale saadetakse e-postile personaalne kulutuste päeviku link.
  • Veebis saab üles laadida digitšekid ja -arved, mis on tulnud e‑postile veebipoes tehtud ostude eest või mis on saadud toidukauplustes kliendikaardi registreerimisega tehtud ostude eest.
  • Veebipäeviku kulutuste tabelisse saab kirjutada need kulud, mille kohta arvet või tšekki ei ole.
• Paberil tuleks esitada kulutused, mida ei ole võimalik veebis esitada.
  • Pabertšekid ja -arved palume panna vastajale koos teavituskirjaga saadetud makstud ümbrikusse ning postitada kohe pärast kulutuste kogumise perioodi lõppu.
  • Paberpäeviku kulutuste tabelisse tuleks kirja panna ainult need kulutused, mida ei ole mingil muul viisil esitatud ja mille kohta ei ole paber- ega digitšekki.

Tutvuge uuringu materjalidega:

• isikuküsimustik
• leibkonnaküsimustik
• kulutuste päevik
  • kulutuste kogumise ja päeviku täitmise juhised

Mis saab andmetest edasi?

Uuringus kasutatakse vastajat otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid ainult vastajaga suhtlemisel. Uuringu andmebaasis on need ja muud kogutud andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t. andmed on pseudonüümitud.

Vastajate esitatud arved ja tšekid digitaliseerib CostPocketi OÜ loodud ja sama osaühingu hallatav automaatne teenus, mis tagastab digitaliseeritud andmed statistikaametile. CostPocket ei säilita süsteemi sisestatud faile ega andmeid, samuti ei ole tal ligipääsu andmetele peale lepingulise suhte lõppu.

Kõik originaaldokumendid (paber- ja digitšekid) hävitatakse peale andmete avaldamist. 

Pärast vastuste sisestamist liiguvad andmed kogumisrakendusest Statistikaameti andmelao väga piiratud juurdepääsuga osasse, kus hoitakse kogutud andmeid isikustatud kujul. Andmelaos pääsevad isikustatud andmetele ligi vaid vähesed volitatud statistikaameti töötajad. Seal toimub edasine andmete pseudonüümimine, isikut tuvastava info (isikukood, nimed, täpne elukoht, kontaktandmed jm) eemaldamine ning teostatakse muud töötlused, mis on antud uuringu jaoks vajalikud. Edaspidises andmetöötluses ja analüüsis kasutatavaid pseudonüümitud andmeid hoitakse andmelao selles osas, kuhu pääsevad ligi ainult vastava valdkonnaga tegelevad analüütikud ja matemaatilised statistikud. Neile  on antud andmetele juurepääsuluba, kuna nad vajavad just neid andmeid riikliku statistika näitajate tootmiseks ja statistikaameti avalikus andmebaasis avaldamiseks. Sellisel kujul avaldatud andmed on koondandmed ning need ei võimalda üksikisiku tuvastamist, st Teie andmeid levitatakse agregeerituna ja Teie isiku suhtes anonüümselt.

Samuti rakendame konfidentsiaalsusnõudeid ning ei avalda valikuuringute puhul andmeid lõigetes, mille aluseks olevate kirjete arv jääb alla 20. Muuhulgas aitab see vältida isiku otsest või kaudset tuvastamist avaldatavate andmete alusel.

Isikuandmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Andmeid võib näiteks edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust. Poliitikakujundajatel ja teadlastel on võimalik taotleda riikliku statistika seaduse alusel pseudonüümitud andmetele ligipääsu statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud eraldi kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks kas Andmekaitse Inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus. Iga andmete taotlust menetleb majasiseselt konfidentsiaalsusnõukogu, kes otsustab, kas taotleja saab ligipääsu andmetele. Vaata lähemalt: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil.

Andmete säilitamise tähtajad on kehtestatud Statistikaameti liigitusskeemis, mis on leitav Statistikaameti kodulehel: https://www.stat.ee/et/statistikaamet/dokumendiregister. Andmekaitse üldiste reeglite kohta saate lähemalt lugeda siit: https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse.

Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?

Kõik uuringus osalenud ja kulutused esitanud leibkonnad saavad tänutäheks 10-eurose Partneri kinkekaardi. Kinkekaardi saadame Teile ühe kuu jooksul peale kulutuste esitamise perioodi lõppu. Saate ise valida, kas soovite kinkekaardi kätte saada elektrooniliselt, posti teel või pakiautomaadi kaudu. 

Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

Statistikaameti korraldatavad uuringud leiab asutuse veebilehelt uuringute ajakava | Statistikaamet alt. Veebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://uuringud.stat.ee/. Sisenemiseks vali "Isiku-uuringud". Telefoni teel teevad intervjuusid statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt Kontakt | Statistikaamet. 

Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Korduma kippuvad küsimused

Kus uuringu tulemused avaldatakse?

Uuringuga kogutud andmed avaldatakse statistika andmebaasis sotsiaalelu valdkonna all. Andmed leiab ka leibkondade valdkonnalehelt. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmetega saab tutvuda ESMS-i metaandmete all. Uute andmete avaldamise korral ilmub uuringu tulemuste kohta ka uudis.