Otsingu tulemused

Mis on Eesti sotsiaaluuring? Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile. Milleks on neid andmeid vaja? Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga. Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad? Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on

Mis uuring see on? Internetikasutuse ja digioskuste uuringu põhjal hinnatakse, kuidas ja milleks kasutavad Eesti inimesed arvutit ning internetti. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuring korraldatakse koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Kui sageli uuringut korraldatakse? Uuring toimub iga aasta teises kvartalis. Milleks on neid andmeid vaja? Info- ja kommunikatsioonisektor mõjutab kogu Eesti majandust ja ühiskonna arengut. Uuringus selgitatakse välja, milliseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid kasutatakse ning mida nendega tehakse. Samuti uuritakse