Tule tööle
Tule tööle
ANDMEANALÜÜTIK
Uudis
Mida teame Soome ja soomlaste kohta Eestis?
Mida õpivad Soome tudengid Eestis? Milliseid kaupu me Soomest impordime? Kui palju Soome turiste jõudis möödunud aastal Eestisse? Järgmisel nädalal tähistab meie põhjanaaber Soome iseseisvuspäeva. Karge ilma ja saabuva sünnipäeva puhul otsisime välja, mida räägib statistikaameti andmebaas Soome ja soomlaste kohta Eestis.
Uudis
Mis toimub meie majanduses? Novembri andmed räägivad
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Sügis on majanduses sageli aktiivne aeg ja statistikaameti näitajad on siis ka suurema tähelepanu all. Mida rääkisid statistikaameti andmed novembris?
Uudis
Esita andmed statistikaametile...ühe hiireklõpsuga?
Statistikaamet kogub ettevõtetelt ja teistelt asutustelt igal aastal andmeid ligi 100 küsimustikuga. See on märkimisväärne koormus – kas vajalikke andmeid ei saaks lihtsamalt kätte? Statistikaamet töötab selles suunas, et võimalikult suurt osa aruannetest saaks tulevikus – piltlikult öeldes – esitada ühe hiireklõpsuga.
Uudis
Statistika tegemises võetakse kasutusele uus tegevusalade klassifikaator EMTAK 2025
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet hakkab uue klassifikaatori järgi andmeid avaldama järk-järgult 2026. aastast.
Uudis
2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.
Blogi
Investeerime planeeti
Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.
Blogi
Värvitu, lõhnatu ja maitsetuna on vesi parim
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis keskendub sellele, kuidas kiirendada veega seotud probleemide lahendamist. Veega seotud küsimustest Eestis kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Blogi
Keskkonnakaitse võib olla ka tuluallikas
Keskkonnakaupade ja teenuste turul ehk edaspidi rohemajanduses on Eesti oluline tootja, kui arvestada meie väiksust, kirjutas statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Blogi
Kui homme oleks maailma lõpp, kas siis istutaksin ma täna puu?
Täna tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva. Sel aastal on Maa päeva juhtivaks teemaks planeeti investeerimine (#InvestInOurPlanet). Maa päev on läbi aastate keskendunud paljuski just igaühe teadlikkuse tõstmisele. Seekordsel tähtpäeval rõhutatakse, et teadlikkusest üksi on vähe ja tegelikud muudatused eeldavad investeeringuid. Keskkonnainvesteeringuid analüüsis statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Blogi
Eestimaa on aina mahedam
Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.
Blogi
Aeg loodusele
Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Uudis
Eestis oli ELi suurim energiakasutusega seotud süsinikdioksiidi heitkoguse langus
Eurostati hinnangul vähenes 2019. aastal fossiilkütuste põlemisel tekkinud süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus Euroopa Liidu (ELi) riikidest enim Eestis. Heitkoguse langus võrreldes 2018. aastaga oli 22,1%.