Eestis oli ELi suurim energiakasutusega seotud süsinikdioksiidi heitkoguse langus

Foto: Shutterstock

ELi liikmesriikides kokku vähenesid nafta ja naftasaaduste, kivisöe, turba, maagaasi ning muude fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud CO2 heitkogused võrreldes 2018. aastaga märkimisväärselt, lausa 4,3%. Need globaalse soojenemise põhjustajad moodustavad umbes 80% kõigist inimtegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogustest Euroopa Liidus. Süsinikdioksiidi heitkoguste suurust mõjutavad sellised nii kaudsed kui ka otsesed tegurid nagu kliimatingimused (nt külm ja pikk talv), majanduskasv, elanikkonna suurus, transport ja tööstustegevus ning ka näiteks saastekvootide hind.

Scientific Americani andmetel prognoosivad teadlased 2020. aastal üle maailma 5% kasvuhoonegaaside emissiooni langust, mis on tingitud koroonaviiruse isoleerimismeetmete kasutuselevõtust ja majanduslangusest. Sama allikas viitab 7,6% languse vajadusele saabuval dekaadil, et peatada pikaajaliselt globaalsete temperatuuride tõus 1,5 kraadi piires.

Loe lähemalt Eurostati pressiteadet siit.