Uudis
Tule tööle
ANDMEANALÜÜTIK
Uudis
Statistikaameti töös võib 27.01–30.01 esineda tõrkeid
Seoses üleminekuga uuele arvutitöökohateenusele võib statistikaameti töös 27.01–30.01 esineda tehnilisi tõrkeid.
Uudis
Statistikaamet kutsub ettevõtteid infotundi
22. jaanuaril toimuvas virtuaalses infotunnis tutvustame, millised muudatused toimuvad 2026. aastal andmekogumises ning mida võtab statistikaamet ette halduskoormuse vähendamiseks
Uudis
Uued metsaarvepidamise andmed: metsanduse lisandväärtus oli 2023. aastal 221 miljonit eurot
Alates sellest aastast avaldab statistikaamet metsaarvepidamise andmeid, mis näitavad, kuidas metsa puiduvarud ja -varad ajas muutuvad ning kuidas on puidu kasv ja kasutus omavahel seotud. Lisaks Eestile alustas uute metsaarvepidamise andmete avaldamist ka Eurostat.
Blogi
Üks pudel õlut kuus läks kaotsi
Hinnatõus seostub lõpptarbija jaoks eelkõige negatiivse nähtusega ning viimasel ajal on iseäranis palju poleemikat tekitanud alkohoolsete jookide hinnatõus. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetele toetudes uurime, mida tähendab alkohoolsete jookide hinnatõus lõpptarbija jaoks.
Blogi
EV100: Mida ennustab väliskaubandushoroskoop?
Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.
Blogi
EV 100: edulugu surmade statistika kaudu
1922. aastal oli Eestis 1000 surmajuhtumi kohta alla aastaste laste surmasid 171. Aastal 2016 oli see näitaja 2. 1922. aastal oli Eestis iga 1000 surmajuhtumi kohta 93 vähemalt 80-aastase inimese surma. Aastal 2016 oli see näitaja 463. Surmad on teema, millest juubelite (sh 100. aastapäeva) puhul pole ehk kohane rääkida. Ometi jutustab surmade statistika 100-aastase Eesti suurest edust: võib-olla on tegu Eesti selle perioodi suurima edulooga.
Blogi
EV100: mets ja metsarahvas
Nii mõnigi leiab, et eestlased on metsarahvas. Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, seega võib eestlasi metsarahvaks pidada küll. Ometi ei tähenda see elukohaga seotud nähtust, vaid kirjeldab pigem hingeseisundit: tõeliselt metsas elab kaduvväike osa eestimaalasi. Rohkem elatakse linnades.
Uudis