Aasta algas ekspordi kasvuga
Kaupade eksport suurenes jaanuaris võrreldes 2017. aasta jaanuariga 9% ja import vähenes 8%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik, suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.
2018. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 211 miljonit eurot (2017. aasta jaanuaris 410 miljonit eurot). Impordi languse taga on 2017. aasta jaanuaris toimunud üksiktehingud transpordivahenditega. Neid tehinguid arvestamata suurenes import selle aasta jaanuaris 11%.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid jaanuaris Soome (17% Eesti koguekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad, padjad, tekid), Lätti mineraalseid tooteid (elektrienergia, kütuselisandid), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (piim, õlu) ning transpordivahendeid (sõiduautod). Eksport suurenes enim Soome (27 miljonit eurot), Kanadasse (15 miljonit eurot) ja Lätti (14 miljonit eurot). Suurenes elektriseadmete ja metalltoodete väljavedu Soome, samuti suurenes mineraalsete toodete väljavedu Kanadasse ning transpordivahendite väljavedu Lätti. Eksport vähenes enim Rootsi (17 miljonit eurot), kuhu veeti vähem elektriseadmeid.
Kaupadest eksporditi jaanuaris enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim suurenes transpordivahendite (20 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (17 miljonit eurot) ning mineraalsete toodete (16 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (6 miljonit eurot) eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta jaanuaris 74% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 11% ja re-eksport 4%. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli), mehaaniliste masinate (masinate osad) ning mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad, mööbel) eksport. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim (üle 90%) ekspordis Hollandisse, Rootsi ja Taani.
Jaanuaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (10%), Rootsist (9%) ja Lätist (9%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ning mineraalseid tooteid (mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt ja Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid (mootorikütust, maagaasi). Kõige rohkem vähenes import Soomest (203 miljonit eurot), Leedust (37 miljonit eurot) ja Poolast (23 miljonit eurot). Soomest ja Poolast imporditi vähem transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid. Enim suurenes import Valgevenest (38 miljonit eurot ehk ligi 5 korda), Lätist (26 miljonit eurot) ja Rootsist (24 miljonit eurot). Valgevenest ja Lätist toodi rohkem mineraalseid tooteid ja Rootsist transpordivahendeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning transpordivahendeid. Enim vähenes transpordivahendite sissevedu. Suurenes mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (24 miljonit eurot) ning elektriseadmete (18 miljonit eurot) import.
2018. aasta jaanuaris vähenes võrreldes 2017. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 3% ja impordi mahuindeks 1%.
| Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2017 | 2018 | muutus, % | 2017 | 2018 | muutus, % | 2017 | 2018 | |
| Jaanuar | 940 | 1 027 | 9 | 1 350 | 1 238 | -8 | -410 | -211 |
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1 027 | 100 | 9 | KOKKU | 1 238 | 100 | -8 |
| EL-28 | 766 | 75 | 9 | EL-28 | 962 | 78 | -13 |
| Euroala 19 riiki | 529 | 52 | 15 | Euroala 19 riiki | 696 | 56 | -19 |
| EL-i välised riigid | 261 | 25 | 9 | EL-i välised riigid | 276 | 22 | 14 |
| 1. Soome | 173 | 17 | 18 | 1. Soome | 157 | 13 | -56 |
| 2. Rootsi | 127 | 12 | -12 | 2. Saksamaa | 128 | 10 | 19 |
| 3. Läti | 99 | 10 | 16 | 3. Rootsi | 112 | 9 | 27 |
| 4. Saksamaa | 69 | 7 | 10 | 4. Läti | 109 | 9 | 31 |
| 5. Leedu | 64 | 6 | 21 | 5. Leedu | 96 | 8 | -28 |
| 6. Holland | 53 | 5 | 15 | 6. Venemaa | 85 | 7 | -19 |
| 7. Venemaa | 53 | 5 | 12 | 7. Holland | 80 | 6 | 14 |
| 8. Norra | 40 | 4 | -2 | 8. Poola | 76 | 6 | -23 |
| 9. Taani | 35 | 3 | 8 | 9. Hiina | 51 | 4 | 6 |
| 10. Suurbritannia | 33 | 3 | 53 | 10. Valgevene | 47 | 4 | - |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1 027 | 100 | 9 | 1 238 | 100 | -8 | -211 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 82 | 8 | 7 | 120 | 10 | 9 | -38 |
| Mineraalsed tooted (V) | 118 | 11 | 16 | 169 | 14 | 3 | -52 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 47 | 5 | -11 | 105 | 8 | 6 | -57 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 34 | 3 | 15 | 65 | 5 | 20 | -32 |
| Puit ja puittooted (IX) | 115 | 11 | 2 | 42 | 3 | 26 | 73 |
| Paber ja pabertooted (X) | 32 | 3 | 16 | 24 | 2 | 19 | 8 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 31 | 3 | 0 | 53 | 4 | 1 | -22 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 79 | 8 | -2 | 111 | 9 | 27 | -32 |
| Mehaanilised masinad (84) | 82 | 8 | 26 | 119 | 10 | 30 | -37 |
| Elektriseadmed (85) | 171 | 17 | 2 | 192 | 16 | 10 | -21 |
| Transpordivahendid (XVII) | 71 | 7 | 38 | 132 | 11 | -64 | -61 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 37 | 4 | 42 | 25 | 2 | 6 | 12 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 91 | 9 | 9 | 30 | 2 | 6 | 61 |
| Muu | 37 | 3 | 13 | 52 | 4 | 10 | -16 |
Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.02.2018, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.02.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.