Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Rahvusvaheline turismipäev: kes, kus ja kuhu reisivad?
Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.
Ehitusmaht suurenes teist kvartalit järjest
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2026. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3,8% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 4,6%.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa juulis avaldatud statistikaameti andmetele.
Ehitusmaterjalide kallinemine tõstis teises kvartalis ehitushindu
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,1% ja selle aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,9%. Indeksit mõjutas teises kvartalis enim ehitusmaterjalide hinnatõus.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2026. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul kasvas maht 5%.
Ehitushinnad tõusid esimeses kvartalis 2%
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2026. aasta esimeses kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 2% ja eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,5%. Ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis enim töötajate palgatõus.
Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aastal Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest.
Ehitushinnad tõusid eelmisel aastal 1,5%
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 1,5%. Indeksi kasvu mõjutas enim materjalide hinnatõus.
Kohalikul ehitusturul ehitati kolmandas kvartalis rohkem, välisriikides vähem
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 0,6% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul suurenes maht aga 0,4%.
Teises kvartalis ehitati 1,2% vähem
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1,2% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 1,4%.
Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 1,4%
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,4%. Aasta algusega võrreldes mõjutasid ehitushinnaindeksit teises kvartalis enim taas kerkima hakanud materjalide hinnad.
Esimeses kvartalis ehitati 5% rohkem
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 3%.