Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta teises kvartalis töötuse määr 6,6%, tööhõive määr 68,6% ja tööjõus osalemise määr 73,4%. Töötuse määr vähenes, kuid hõive näitajates olulist paranemist ei olnud.

Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 68% ja tööjõus osalemise määr 73,2%. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tööturu näitajad paranesid, kuid eelnevale kvartalile jäid alla.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 8553 vaba ametikohta. Kõige enam vabu ametikohti oli hariduse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusaladel.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal töötuse määr 7,5%, tööhõive määr 68,5% ja tööjõus osalemise määr 74,1%.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,1%.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,9% ja tööjõus osalemise määr 74,8%.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 8,6%, tööhõive määr 67,4% ja tööjõus osalemise määr 73,7%.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal töötuse määr 7,6%, tööhõive määr 68,9% ja tööjõus osalemise määr 74,6%.

Uue aasta alguses küsitakse analüütikutelt üha sagedamini tööturu olukorra kohta. Kas ja kui kaua peab tööturg vastu majanduslanguse tingimustes? Ehk on juba näha ka tõusu märke? Statistikaameti andmetel vähenes möödunud aastal nii töösuhete kui ka töötajate arv. Samal ajal on langus väiksem kui varem. 

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,4%, tööhõive määr 69,1% ja tööjõus osalemise määr 74,6%. Eelmise kvartaliga võrreldes oli töötuid 1500 võrra vähem.

Rohkem kui üks töökoht on kõige sagedamini meditsiinivaldkonna töötajatel: kiirabitehnikutel ja arstidel ning ka näiteks psühholoogidel, logopeedidel ja füsioterapeutidel. Eriarstide ja kiirabitehnikute seas töötab mitmel kohal ligi 60% inimestest.