Rahvusvaheline teatripäev: veerand eestimaalaste kultuurikulutustest on sündmuste külastused
Euroopa leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutavad eestimaalased kultuurile ligi 2,4% leibkonna eelarvest ning märkimisväärne osa sellest läheb kultuurisündmuste külastamisele. Keskmiselt kulutab eestimaalane kultuurile umbes 14 eurot kuus.
Urmet Lee: statistika sõltumatus ei tohi langeda pealiskaudsuse ohvriks
Riigiametite töö peab olema poliitiliselt sõltumatu. Valitsused vahetuvad, kuid riigi toimimise järjepidevus peab säilima. See põhimõte on eriti oluline riikliku statistika tegemisel. Statistika ei ole pelgalt tehniline tegevus – statistilised näitajad kujundavad arusaamu ühiskonnas toimuvast ning mõjutavad otseselt poliitikakujundust, avalikku debatti ja hinnanguid valitsejate tööle.
Statistikaameti juhtimislaudadelt leiab nüüd piirkondliku sissetulekute statistika
Kui paljud Eesti linnade ja valdade elanikud teenivad tulu palgatöö või investeerimisega? Aga kui suur on peretoetuste saajate või pensionäride osakaal? Statistikaameti kohalike omavalitsuste juhtimislaudadelt leiab nüüd mugavalt koondinfo sissetulekute kohta.
Kaupade eksporti kasvatasid novembris kodumaised tooted
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta novembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3%, import jäi samale tasemele. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 166 miljonit eurot, mis on 53 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.
Tarbijahinnaindeks tõusis 2024. aastal 3,5%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5%. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2024. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused.
Tööstustoodangu tootmine püsis novembris samal tasemel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta novembris püsivhindades pea sama palju toodangut kui 2023. aasta samas kuus, toodang kahanes 0,1%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,5%, kuid kahanes mäetööstuses 2,3% ja energeetikas 15,3%
Jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenes aastaga 1% võrra
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta novembris 884 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 1%.
Statistikatöö sai 20-aastaseks – intervjuu juubilariga
Miks kuulub minu ettevõte jälle statistikaameti valimisse?
Selle nädalal alguses saatis statistikaamet teavitused 25 000 Eesti ettevõttele, kellelt amet ootab tuleval aastal andmeid. Statistikaameti klienditoele saabunud kirjades küsivad ettevõtjad sageli, miks jälle minu ettevõte – palun küsige kelleltki teiselt! Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabuski sõnul on juhuvalimisse sattudes kindel arv ettevõtteid valimis mitu aastat järjest, et tagada avaldatava statistika stabiilsus ja mõõta trendi.
Töötlevas tööstuses tõusid hinnad mitmendat kuud järjest
Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 0,1%.
Eluaseme hinnaindeks langes kolmandas kvartalis võrreldes eelnevaga 0,5%
Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,5%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks 6,4%.
Iga viies abielu Eestis sõlmitakse erinevast rahvusest inimeste vahel
Statistikaameti andmetest selgub, et viimase viie aasta jooksul on erinevast rahvusest abiellujate arv Eestis tõusnud. Kui 2019. aastal moodustasid erineva rahvusega abielud 19,3% kõikidest abieludest, siis 2023. aastal tõusis nende abielude osakaal 22%-ni.
Kulutused teadus- ja arendustegevusele on ajaloo suurimad
Statistikaameti andmetel oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 2023. aastal 702 miljonit eurot, mis on 9% võrra enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 1,84% ehk viimaste aastate kõrgeim.
Kolmandas kvartalis kasvas bussisõitjate arv rahvusvahelistel liinidel pea veerandi
Statistikaameti andmetel kasvas maismaaühistranspordi kasutamine kokku kolmandas kvartalis aastaga 1%. Bussisõitjate arv suurenes võrreldes 2023. aasta sama ajaga maakonnaliinidel (koos vallaliinidega) 6%, kaugliinidel 2% ja rahvusvahelistel liinidel 24%. Sõitude arv linnaliinibussidel jäi ligikaudu samaks, juhu- ehk tellimusvedude kasutamine kahanes 8%. Rongiga sõideti kolmandas kvartalis 8% vähem kui mullu.
Teenindussektori osakaal Eesti majanduses oli 2023. aastal rekordiline
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot. Sellest 24 miljardit eurot andis Harjumaa, millest omakorda 19 miljardit eurot tuli Tallinnast.