Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal.

Majanduskriisil, mis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas, oli oluline mõju ka Eesti majutusettevõtete tegevusele. Statistikaameti teatel peatus 2009. aastal majutusettevõtetes 2,1 miljonit välis- ja siseturisti.   Turistide arv vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Välisturiste oli 4% ja siseturiste 19% vähem. Loe veel

Majanduskriisil, mis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas, oli oluline mõju ka Eesti majutusettevõtete tegevusele. Statistikaameti teatel peatus 2009. aastal majutusettevõtetes 2,1 miljonit välis- ja siseturisti.   Turistide arv vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Välisturiste oli 4% ja siseturiste 19% vähem. Loe veel

Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks 2010. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,7% ja tõusis võrreldes detsembriga 0,4%.   Eelmise aasta jaanuariga võrreldes on kõige rohkem kallinenud mootorikütus (36,9%), mis oli ka indeksi suurim mõjutaja. Suuremateks mõjutajateks olid veel 6,2% odavam toit ja 11,5% odavam soojusenergia. Detsembriga võrreldes olid jaanuaris tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks mootorikütuse ja toidu kallinemine ning rõivaste ja jalatsite soodusmüügid.

Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks 2010. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,7% ja tõusis võrreldes detsembriga 0,4%.   Eelmise aasta jaanuariga võrreldes on kõige rohkem kallinenud mootorikütus (36,9%), mis oli ka indeksi suurim mõjutaja. Suuremateks mõjutajateks olid veel 6,2% odavam toit ja 11,5% odavam soojusenergia. Detsembriga võrreldes olid jaanuaris tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks mootorikütuse ja toidu kallinemine ning rõivaste ja jalatsite soodusmüügid.

Statistikaameti teatel vähenes tööstusettevõtete toodang 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes 26%.  2008. aasta viimastel kuudel alanud toodangu järsk langus jätkus 2009. aastal — jaanuarist septembrini püsis toodangu vähenemine 30% piires, aasta lõpus langus mõnevõrra pidurdus. Oktoobris toodeti 20%, novembris 14% ja detsembris 11% vähem toodangut kui 2008. aasta vastaval kuul. Aasta lõpukuudel polnud olukorra paranemise peamine põhjus siiski tootmise elavnemine, vaid võrdlus madalama võrdlusbaasiga kui eelnevatel kuudel. Loe veel

Statistikaameti teatel vähenes tööstusettevõtete toodang 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes 26%.  2008. aasta viimastel kuudel alanud toodangu järsk langus jätkus 2009. aastal — jaanuarist septembrini püsis toodangu vähenemine 30% piires, aasta lõpus langus mõnevõrra pidurdus. Oktoobris toodeti 20%, novembris 14% ja detsembris 11% vähem toodangut kui 2008. aasta vastaval kuul. Aasta lõpukuudel polnud olukorra paranemise peamine põhjus siiski tootmise elavnemine, vaid võrdlus madalama võrdlusbaasiga kui eelnevatel kuudel. Loe veel

Statistikaameti teatel vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2009. aasta detsembris eelmise aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 15%. Eelnevatel kuudel 17% piires püsinud jaemüügi vähenemine aeglustus detsembris mõnevõrra. Võrreldes 2009. aasta novembriga suurenes jaemüük püsivhindades viiendiku. See on tavapärane tõus, mille põhjustavad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid. 2009. aastal oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 54,9 miljardit krooni, jaemüük vähenes 2008.

Statistikaameti teatel vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2009. aasta detsembris eelmise aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 15%. Eelnevatel kuudel 17% piires püsinud jaemüügi vähenemine aeglustus detsembris mõnevõrra. Võrreldes 2009. aasta novembriga suurenes jaemüük püsivhindades viiendiku. See on tavapärane tõus, mille põhjustavad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid. 2009. aastal oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 54,9 miljardit krooni, jaemüük vähenes 2008.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2009. aasta rapsi- ja rüpsiseemne saak viimase kümnendi suurim — 135 700 tonni.  Rapsikasvatus on viimasel kümnendil jõudsalt populaarsust kogunud. Mullune saak ületas senise 2007. aasta rekordsaagi 2400 tonni võrra.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2009. aasta rapsi- ja rüpsiseemne saak viimase kümnendi suurim — 135 700 tonni.  Rapsikasvatus on viimasel kümnendil jõudsalt populaarsust kogunud. Mullune saak ületas senise 2007. aasta rekordsaagi 2400 tonni võrra.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eestis 2009. aastal 95 800 piimalehma, kelle arv vähenes varasema aastaga võrreldes 5%.  Kuigi piimalehmade arv on alates üheksakümnendatest igal aastal vähenenud, on viimasel kümnendil langustrend aeglustunud. 2009.