Eesti alustab koostööd Euroopa Liidu ja Rootsiga Ukraina statistikasüsteemi reformide käivitamiseks
Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed
Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Majutusplatvormide kaudu registreeriti mullu enim ööbimisi Tallinnas, Tartus ja Pärnus
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100, välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli aastataguse ajaga võrreldes 6% ja väliskülastajate ööbimisi 9% rohkem.
Aasta puu, loom või lind – kellenimelisi on Eestis enim?
Eesti inimesed reisisid mullu varasemast vähem
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aastal 1,5 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on 3% vähem kui 2024. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,1 miljonit ehk 12% vähem kui aasta varem.
Valitsemissektori eelarvepositsioon paranes, võlakoormus suurenes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2025. aastal 1,2% ja võlatase 24,1% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Eelmise aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 490,5 miljoni euroga.
Urmet Lee: statistika sõltumatus ei tohi langeda pealiskaudsuse ohvriks
Riigiametite töö peab olema poliitiliselt sõltumatu. Valitsused vahetuvad, kuid riigi toimimise järjepidevus peab säilima. See põhimõte on eriti oluline riikliku statistika tegemisel. Statistika ei ole pelgalt tehniline tegevus – statistilised näitajad kujundavad arusaamu ühiskonnas toimuvast ning mõjutavad otseselt poliitikakujundust, avalikku debatti ja hinnanguid valitsejate tööle.
Eluaseme hinnaindeks tõusis 2025. aastal 5,2%
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks eelmisel aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 5,2%. Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal suurem kui aasta varem.
Kaupade eksport kasvas jaanuaris 4%, import aga kahanes 2%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris võrreldes 2025. aasta sama kuuga 4% ja import vähenes 2%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi enam kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 247 miljonit eurot, mis on 103 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem.
Kõige rohkem vabu ametikohti on hariduses ning hulgi- ja jaekaubanduses
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 8553 vaba ametikohta. Kõige enam vabu ametikohti oli hariduse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusaladel.
Tööstusettevõtted tootsid jaanuaris 5,9% rohkem kui aasta varem
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta jaanuaris püsivhindades 5,9% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Toodang kasvas kõigis kolmes tööstuse sektoris: mäetööstuses 10,7%, töötlevas tööstuses 3,1% ja energeetikas 21,7%.
Tarbijahinnaindeks tõusis veebruaris aastaga 3,1%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,8% ning võrreldes 2025. aasta veebruariga 3,1%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2,5% ja teenused 4% kallimad.
Keskmine palk tõusis aastaga 5,6%
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta keskmine brutokuupalk 2092 eurot, mis on 5,6% kõrgem kui aasta varem. 2025. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2155 eurot, mis on 4,5% kõrgem kui 2024. aastal samal perioodil.
Teenuste väliskaubanduse kasvu mõjutas enim muude äriteenuste import ja eksport
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2025. aasta neljandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,6 miljardi ja imporditi 2,8 miljardi euro eest. 2025. aastal kokku suurenes teenuste eksport 10% ja import 11% ning teenuseid eksporditi 13,8 miljardi ja imporditi 10,6 miljardi euro eest.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 8%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 885 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 8%.