Liigu edasi põhisisu juurde

Otsitavat lehekülge ei leitud

Statistikaamet, koordineerides andmehaldust Eestis, nõustab ja koolitab asutusi. Sellel lehel on nii kavandatavad kui ka korraldatud koolitused. Osa koolitusi toimub n-ö kohapeal, osa on veebipõhised. Koolitustega kaasnevad koolitusmaterjalid. Kui need on siia üles pandud, on need vabalt kasutatavad.

Andmehalduse (andmekorralduse) koolitused on seotud juhistega, mis lähtuvad Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest ja standarditest. Osa koolitusi on seotud andmehalduse töövahenditega (nt RIHAKE) või üleriigiliste rakendustega (nt andmete teabevärav).

Osa andmehalduse koolitusi on loodud iseseisvaks läbimiseks ja on n-ö kursustena Digiriigi Akadeemias. Koolitused on samuti seotud Statistikaameti pakutavate andmehalduse teenustega.

KOOLITUSED

Andmekorralduse raamistik 2.0

Koolitus toimub kolmes osas:

  1. neljapäeval, 17.09.2026 kell 10:00–13:00 Statistikaametis
  2. neljapäeval, 15.10.2026 kell 10:00–13:00 Statistikaametis
  3. neljapäeval, 19.11.2026 kell 10:00–13:00 Statistikaametis

Koolitus on mõeldud andmehalduse juhtidele ja andmehalduritele, kes tegelevad asutuse andmehaldusega strateegilises vaates, näiteks töötavad välja või rakendavad andmehalduse strateegiat või on seotud andmehalduse tööde korraldamisega, rollide ja vastutajate paika panemisega. Koolituse üks eesmärk on aidata asutusi edasi tehnilise ja sisulise andmehalduse tervikpildi saamisel. Selleks on koolitus osalt praktiline ning käsitleb töövahendeid. Koolituse sihtrühmaks on ka andmearhitektid jt tehnilised andmehaldurid, kellel on vaja süveneda andmekorraldusse laiemalt.

Tegemist on kesktaseme koolitusega, millel osalemine eeldab andmehalduse põhimõtete tundmist ja praktilist töökogemust andmehalduse valdkonnas. Kavandatavad kolm koolitust on omavahel sisuliselt seotud.

Registreerimine on avatud kuni 15. septembrini. Soovitame registreeruda kõigile kolmele koolitusele, kuid vajaduse korral saab osaleda ka üksikutel koolitustel.

Registreeru koolitusele

LINGID ALUSMATERJALIDELE

ANDMEKORRALDUSE RAAMISTIK 2.0 - RIK

1 Andmekorralduse raamistik 2.0 

EESMÄRK

  • Tutvustada põhjalikult andmekorralduse raamistikku ja andmehalduse küpsusmudelit. Koolitusel osaleja peab mõistma raamistiku ja küpsusmudeli kontseptuaalset sisu ning oskama neid sobivas ulatuses ja kujul rakendada oma asutuse strateegia ja tegevuskavade raames.
  • Selgitada andmekorralduse (andmehalduse) seoseid õigusaktide nõuete ja andmehalduse juhistega, et koolitusel osaleja teaks ja oskaks neid koos kasutada.
  • Saada ülevaade andmehalduse töövahenditest ja rollidest, et koolitusel osaleja oskaks töövahendeid valida ja juurutada ning teaks, kuidas katta andmehalduse vajadused õigete rollidega.

TEEMAD

  1. Strateegiline vaade andmehaldusele (andmekorraldusele): (1) õigusaktide (Eesti ja EL) nõuded ning neist tulenevad kohustused igale asutusele; (2) riigi ja valdkonna poliitikadokumendid, soovitused ja juhised ning neist tulenevad kohustused ja vajadused igale asutusele; (3) andmeküpsuse hindamine ja selle seos asutuse andmehalduse strateegiliste eesmärkidega; (4) asutuse andme(haldus)strateegia sisu ja koostamine.
  2. Kesksed mõisted (kontseptuaalne vaade): (1) andmekorraldus ja andmehaldus; (2) andmed, teave ja avaandmed; (3) andmestik ja andmevara; (4) andmetöötlus ja andmete kasutus (sh analüütika).
  3. Ülevaate saamise ja haldamise vahendid: (1) kontseptuaalsed vahendid: andmekataloog, andmehaldustarkvara, infovarade haldamine; (2) haldusvahendite funktsionaalsus ehk andmehalduse töövahenditest; (3) andmehalduse ja teabehalduse ühisosa ja erinevused; (4) protsesside (teenuste) vaade, andmete liikumine ja kasutamine andmetöötlusprotsessides ning andmete elukäik.
  4. Rollid: (1) sisuline ja tehniline andmehaldus; (2) andmeomanik; (3) juhid ja andmehaldus.
  5. Laiem ühiskondlik ja majanduslik kontekst: (1) eetika andmete teisesel kasutamisel; (2) tehisaru (TI) ja andmed ehk TI-valmis andmestikud; (3) andmemajandus.
  6. Arutelud teemade sees: (1) strateegia ja küpsusmudeli seostest; (2) andmehalduri rollidest.

Arutelud teemade sees: (1) strateegia ja küpsusmudeli seostest; (2) andmehalduri rollidest.

VÄLJUNDID

  • Teadmine, kuidas selgitada välja andmetega seotud vajadusi ja probleeme ning oskus käsitleda neid andmekorralduse raamistiku ja strateegia kontekstis.
  • Oskus selgitada andmehalduse põhikontseptsioone ja kasutada neid asutuse praktikas. Teadmine töövahenditest.
  • Oskus määrata andmehalduse rolle ning koostada ja rakendada andmehalduse tegevuskava, mille edenemist ehk andmeküpsust on võimalik mõõta.
  • Teadmine, millised normid andmehaldusele kohalduvad ja kuidas neid rakendatakse; milline on üleriigiline andmekorralduse käsitlus ja seda toetavad rakendused.

2 Andmekorralduse raamistik 2.0

EESMÄRK

  • Saada tervikülevaade oma andmetest (andmestikest, andmevaradest) ning sellest, kuidas andmeid kasutatakse (protsessid, teenused, elukäik).
  • Koolitusel osaleja teab andmekirjelduse koostamise põhimõtteid, tunneb standardit ning oskab seda rakendada asutuse sisemisteks vajadusteks ja avaandmete kirjeldamiseks. Oskab määratleda asutuse põhiandmeid ja väärtuslikke andmestikke.
  • Koolitusel osaleja oskab rakendada andmekvaliteedi jälgimist andmehalduse osana ning tegeleda andmekvaliteedi parendamisega.
  • Koolitusel osaleja tunneb ja oskab kasutada loendeid, koodiloendeid ja klassifikaatoreid andmekvaliteeti toetavate vahenditena, sh analüütikas (statistikas).

TEEMAD

  1. Kuidas saada tervikülevaade andmetest (andmestikest, andmevaradest). Andmekirjelduse ja andmete ülevaate kaks eesmärki: (1) sisemine: andmete haldamise võimaldamine asutuses; (2) väline: andmete (üles)leidmine ja (taas)kasutamise võimaldamine. Milline on minimaalselt vajalik andmekirjeldus, milline täielikum kirjeldus ja kes on nende kasutajad? Sõnastike praegune ja edasine roll.
  2. Kas ja kuidas on asutuse sisemised andmehalduse vajadused kokkuviidavad üleriigiliste avaandmete eesmärkidega?
  3. Arutelu. Milliste töövahendite ja protsessidega on võimalik saada terviklik ülevaade andmetest? Kuidas jõuda tervikülevaateni, kui alustame näiteks (tähtsamast) osast või andmekogudest?
  4. Andmekvaliteedi kontseptsioon. Kas põhimõte fit for purpose on rakendatav? Andmekvaliteet ja ärireeglid. Andmekvaliteet andmetöötluses ja väljundis. Loendite ja klassifikaatorite roll andmekvaliteedis.
  5. Praktiline osa. Andmekvaliteedi haldusvõimaluste rakendamine tarkvara SelectZero abil. Võimaluste ja tulemuste tutvustus (kuidas hinnata ja parandada andmekvaliteeti).
  6. Arutelu andmekvaliteedi haldamise rakendamisest asutuses: (1) millised on dimensioonid ja indikaatorid; (2) millistele andmestikele rakendada; (3) andmekvaliteedi jälgimine protsessides.

VÄLJUNDID

  • Teadmine ja oskus, kuidas luua tervikülevaade asutuse andmetest, kirjeldada andmestikke ning kasutada selleks sobivaid töövahendeid.
  • Teadmine, kuidas asutuse vajadusi ja üleriigilisi eesmärke avaandmete osas koos hallata.
  • Arusaamine andmekvaliteedi süstemaatilisest rakendamisest asutuses ning selle võimalustest andmekvaliteedi probleemide tuvastamisel, andmekvaliteedi jälgimisel ja parendamisel.

3 Andmekorralduse raamistik 2.0

EESMÄRK

  • Koolitusel osaleja tunneb andmekorralduse raamistiku tehnilisemaid osi ja tehnilise andmehalduri tööülesandeid ning oskab neid näha andmekorralduse raamistiku tervikpildil. Koolitusel osaleja teab sisulise ja tehnilise andmehalduri koostöökohti andmetöötlusprotsesside korraldamisel.
  • Koolitusel osaleja mõistab andmearhitektuuri rolli andmehalduses ning tunneb andmetoote kontseptsiooni. 
  • Koolitusel osaleja teab, kuidas korraldada andmete teisest kasutamist.

TEEMAD

  1. Miks oleme andmehalduse raamistikku hõlmanud tehnilise andmehalduri (andmeinseneri, andmearhitekti) töö? Kus näeme asutuse andmekorralduses kokkupuutekohti IT-teenustega ehk miks andmete sisuline tundmine on andmehalduse korraldamisel kriitilise tähtsusega?
  2. Praktika: tehnilise andmehalduri ja andmearhitekti töö Statistikaameti näitel.
  3. Andmetöötlusprotsessides ja andmeintegratsioonis vajalik andmehaldus, et andmeid mõista ja töötluse tulemusi usaldada. Milline võiks olla sisulise ja tehnilise andmehalduri koostöö, mis teineteist toetaks? Milline on selles metaandmete (andmekirjelduste) roll?
  4. Arutelu: kuidas kõige paremini korraldada andmete elukäigu haldust, mis võimaldaks hinnata andmete usaldusväärsust?
  5. Andmete teisese kasutamise sisulised ja tehnilised aspektid. Mida peaks andmekorralduses teadma andmelao, andmejärve jt selliste kontseptsioonide kohta?
  6. Arutelu. Andmed kui tooted ja andmetooted, andmetoodete ja andmeteenuste seosed. Kas andmetooted on eelkõige asutuse andmetel põhinev väljund, nagu näiteks riiklik statistika, juhtimislauad, või on sel kontseptsioonil praktiline roll ka asutuse sees? Kuidas on andmetooted seotud andmeteenuste ja andmevaradega ehk kas toote väärtus on seotud vara väärtusega?

VÄLJUNDID

  • Teadmine tehnilise andmehalduri ja andmearhitekti tööst ning oskus näha seda andmekorralduse laiemas kontekstis.
  • Arusaamine, kuidas andmetöötlusprotsessid mõjutavad andmehaldust, st miks on vaja andmetöötlusprotsessides toimuvat hallata ja kuidas seda efektiivselt teha.
  • Teadmine andmete teisesest kasutamisest ning sellele seatud ootustest (avaandmed) ja tingimustest (õiguslikud piirangud, privaatsust tagavad tehnoloogiad).
  • Arusaamine andmetoodete kontseptsioonist ning oskus seda kasutada (või mitte kasutada).

Andmevarade kaardistamine

Koolitus toimub kahes osas:

  1. neljapäeval, 01.10.2026 kell 10:00–13:00 Statistikaametis
  2. neljapäeval, 05.11.2026 kell 10:00–13:00 Statistikaametis

Koolitus on mõeldud andmehalduse ekspertidele ja spetsialistidele, aga ka tehnilistele andmehalduritele, kelle ülesanne on saada ja hallata ülevaadet andmevaradest. Eelistatavalt peaks koolitusel osalejal olema praktiline ülesanne luua ülevaade oma asutuse andmevaradest (sh andmestikest, avaandmetest, infovaradest). Koolitus võib sobida ka teabehalduse spetsialistidele, kes tegelevad tervikliku teabehaldusega, millesse kuulub ka andmehaldus.

Tegemist on kesktaseme koolitusega ning mõeldud neile, kes tunnevad andmehalduse põhitõdesid ja omavad praktilist töökogemust selles valdkonnas. Kavandatavad kaks koolitust on omavahel sisuliselt seotud.

Registreerimine on avatud kuni 28. septembrini. Soovitame registreeruda mõlemale koolitusele, kuid vajaduse korral saab osaleda ka üksikutel koolitustel.

Registreeru koolitusele

LINGID ALUSMATERJALIDELE

1 Andmevarade kaardistamine ning andmete väärtus. Kuidas saada ülevaade andmevaradest?

EESMÄRK

  • Tutvustada andmevarade käsitlust ja andmevarade juhist. Selgitada andmevara kontseptsiooni seoseid teiste andmehalduse ja teabehalduse (avaandmed, väärtuslikud andmestikud) lähenemistega.
  • Koolitusel osaleja mõistab, kuidas käsitleda andmeid varana ning miks ja kuidas see aitab luua ja hallata süsteemset pilti asutuse andmetest.
  • Jõuda ühiselt selgusele, kuidas seni tehtule toetudes sünteesida andmete ja teabe käsitlused terviklikuks varade halduseks ning millest tegevust alustada.

TEEMAD

  1. Kontseptuaalne osa: (1) andmevara mõiste ja selle seotus andmete praktilise väärtusega; (2) andmevarade tüübid ja nimekiri (loetelu) ning organiseerimispõhimõtted (seos liigitusskeemiga).
  2. Kriteeriumite analüüs: (1) andmevarade  äratundmine ja piiritlemine; (2) andmevarade väärtust suurendavad või vähendavad tegurid; (3) andmevarade väärtuse seos autentsuse ja usaldusväärsusega (tõestusväärtus).
  3. Praktiline osa. Statistikaamet annab ülevaate asutuste veebilehtedel kammimise tulemusel leitud andmestikest (failidest) ning arutame, kuidas neid varana hallata ja kättesaadavaks teha (ATV-s).
  4. Arutelu. Kuidas jõuda andmete kui vara käsitluseni? Kuidas on andmevarade käsitlus asutusele kasulik ehk mida annab väärtusepõhine vaade? Andmete (teabe) seniste käsitluste roll, mida neist kaasa võtta ning kuidas andmevarade käsitlust tõhusalt rakendada (s.o dubleerimist vältides)?

VÄLJUNDID

  • Asutus teab, kuidas oma andmevarasid ära tunda ja kaardistama asuda.
  • Asutus oskab andmevarasid ära tunda, tuginedes senisele tööle andmete ja teabega.
  • Asutused saavad teiseks koolituskorraks (toimub 05.11.2026) koduse ülesande: (1) Millised on nende asutuse andmevarade tüübid? (2) Milliseid rolle ja töövahendeid on vaja halduse korraldamiseks? (3) Kuidas korraldada koos andmevarade, avaandmete ja asutusesiseseks kasutuseks mõeldud andmestike haldust ning kuidas andmevarasid rühmitada?

2 Andmevarade kaardistamine ning andmete väärtus. Kuidas korrastada, jagada ja kaitsta?

EESMÄRK

  • Praktilise tagasiside alusel (kodutöö) koostada andmevarade kaardistamise plaan (tegevuskava) asutusele.
  • Koolitusel osaleja oskab valida asutusele sobiva lähenemise andmevarade loetelu koostamiseks ja haldamiseks.
  • Koolitusel osaleja oskab väärtuse hindamise metoodikat praktikas kasutada.
  • Arutelu tulemusel leida lahendus sobivatele töövahenditele. (Võib olla sisendiks edasistele rakenduste arendustele.)

TEEMAD

  1. Andmevarade tuvastamisviiside analüüs erinevate lähenemiste alusel: (1) teenuste ja äriprotsesside põhine vaade; (2) andmevara seostamine asutuse liigitusskeemiga; (3) andmevara seostamine teiste andmevaradega.
  2. Andmevarade tuvastamine erinevate äratundmiskriteeriumite kasutamisel.
  3. Andmevarade loetelu, selle korrastamise (organiseerimise) ja kirjeldamise põhimõtted. Andmevara omanike määramine.
  4. Andmevarade loetelu seos andmekataloogiga ning selle kasutamine juurdepääsutasemete ja -piirangute haldusvahendina. RIHAKE kui töövahend. Teised andmehalduse töövahendid.
  5. Kuidas kaasata asutuse töötajaid (andmeomanikke jt) andmete kui vara haldamisse.

VÄLJUNDID

  • Oskus rakendada juhendit ja koostada sobiv andmevarade loetelu. Teadmised andmevarade tuvastamise erinevatest võimalustest, oskus valida ja kasutada sobivaid kriteeriume ja seoseid.
  • Oskus andmevarade väärtust hinnata ja väärtushinnangut kasutada.
  • Arusaam, milliste töövahenditega andmevarasid kaardistada. Oskus hinnata, kas senised andmehalduse töövahendid vajavad  lisaarendusi andmevarade haldamiseks.

Koolitusmaterjalid

DAMA raamistik: ülevaade andmehalduse teadmusvaldkondadest

Tutvu DAMA raamistikuga – andmehalduse ühe olulisema käsiraamatuga DAMA-DMBOK ehk The DAMA Guide to the Data Management Body of Knowledge, mis aitab korraldada andmehaldust süsteemselt ja teadlikult.
Alljärgnevas koolitusvideos tutvustab Statistikaameti juhtivekspert Veiko Berendsen raamistiku tausta, ülesehitust ja selle kümmet põhivaldkonda: andmekorraldus (Data Governance), andmearhitektuur (Data Architecture), andmemudelid ja disain (Data Modeling and Design), andmete hoid ja töötlus (Data Storage and Operations), andmeturve (Data Security), andmeintegratsioon ja koostalitlusvõime (Data Integration and Interoperability), dokumendi- ja sisuhaldus (Document and Content Management), viite- ja põhiandmed (Reference and Master Data), andmelaod ja ärianalüütika (Data Warehousing and Business Intelligence), metaandmete haldus (Metadata Management) ning andmekvaliteedi haldus (Data Quality).

Video aitab mõista, kuidas alustada andmehalduse süsteemset korraldamist organisatsioonis ning miks DAMA raamistik sobib toetama nii strateegilist lähenemist kui ka igapäevatööd andmetega.