Juunis tööstusettevõtjate kindlustunne langes, teiste sektorite ja tarbijate hinnangud pisut paranesid

Juunis oli ettevõtete kindlustunde indikaator kõige kõrgem kaubanduses (+20,5), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt +3,1 ja -3,8. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-12), kus suurimaks piiranguks ehitustegevusele peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis -29. 

Võrreldes eelmise kuuga paranesid nii tarbijate kui ka kaubandus-, ehitus- ja teenindussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele. Tööstussektori ettevõtjate hinnangud olid veidi pessimistlikumad.

Kaubandusbaromeetri küsimustiku andmeid detailsemalt vaadates selgus, et võrreldes eelmise kuuga on märkimisväärselt muutunud hinnang küsimusele „Kuidas muutuvad Teie hinnangul ettevõtte kaupade hinnad järgmise kolme kuu jooksul?”. Kui maikuus oli vastajate koondhinnang sellele küsimusele 42,3 protsendipunkti (järgmise kolme kuu jooksul hinnad tõusevad), siis juunis hinnati keskmiselt, et hinnad langevad (koondhinnang -8,1 protsendipunkti). Hinnangu peamiseks mõjutajaks on see, et juunis lisandus vastajate hulka üks suure töötajate arvuga jaekaubandusettevõte. 

„Konjunktuuribaromeetrite uuringutes osalejad, sealhulgas ettevõtted, määratakse juhuvalimi alusel ning tulemusi kaalutakse, et need esindaksid võimalikult täpselt üldkogumi arvamust. Kaalude arvutamisel lähtutakse sellest, kui palju inimesi ettevõttes töötab ning seetõttu avaldavad suuremate ettevõtete vastused lõpptulemusele suuremat mõju,“ selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika juhataja Kaire Raasik, kuid rõhutas, et suurem kaal ei tähenda seda, et baromeetrite tulemusi kujundab üksnes suurettevõtete arvamus. „Selleks, et saaksime täpse pildi Eesti majanduses toimuvast, on uuringutesse kaasatud nii suurema kui väiksema töötajate arvuga ettevõtteid ning kõigi nende hinnang on oluline,“ lisas ta. 

Kõnealust küsimust kaupade hindade kohta ei kasutata kaubandussektori ettevõtete kindlustunde indikaatori arvutamisel. Indikaatori aluseks on ettevõtte praeguse äritegevuse (müügi) hinnangu, äritegevuse (müügi) prognoosi ja kaubavarudele antud hinnangu (arvestatakse pöörd­märgiga) saldode aritmeetiline keskmine. Täpsema näite arvutuskäigu kohta leiab ettevõtete baromeetrite metoodikast punkti S.3.4 „Mõisted ja määratlused“ alt.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks. Uuringu kutse said juunis 6462 inimest (sh 2000 telefoniküsitluses osalejat) ning 1450 kaubandus-, tööstus-, teenindus- ja ehitusvaldkonna ettevõtet.

Statistikaameti andmebaasis on uuringute andmed kättesaadavad analüütikutele, poliitikakujundajatele, meediale ja kõigile teistele huvilistele. Lisaks leiab ameti kodulehelt tarbijabaromeetri ja ettevõtete baromeetrite täpsema metoodika kirjelduse. Kvartaalseid lühiülevaateid hakkab alates sügisest avaldama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Järgmine küsitlusvoor algab 1. juulil. Uuringute kohta saab lähemalt lugeda statistikaameti kodulehelt:

Tarbijabaromeetri uuring

Ettevõtete baromeetri uuring

Konjunktuuribaromeetri uuringute tegemist kaasrahastatakse EL-i ettevõtete ja tarbijate uuringute programmist „Joint Harmonised European Union Programme of Business and Consumer Surveys“ partnerluslepingu BCS-2025-FPA ja toetuslepingu BCS-2025-SGA alusel.

Täpsem teave

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

_{Foto: Shutterstock}