Sea- ja veisekasvatus kogub taas veidi hoogu
Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis põllumajanduslikes majapidamistes 218 000 siga, 241 200 veist, 85 200 piimalehma ja 2,53 miljonit kodulindu. Veised, sead, lambad ja kitsed ning kodulinnud on oluline osa Eesti toidutootmisest. Nende arv mõjutab, kui palju kodumaist liha, piima, mune ja muid loomseid saadusi toodetakse. See omakorda mõjutab Eesti toidujulgeolekut.
Eesti toidu kuu raames uurib statistikaamet, mida andmed Eesti toidu kohta räägivad.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul oli tänavu esimese kvartali lõpuks sigade arv Eestis kahanenud kõigi aegade madalaimale tasemele – 190 000 loomani, kuid teise kvartali lõpus oli see juba kasvanud 218 000ni. „Veiste arv suurenes teises kvartalis võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2% ja pikalt vähenenud piimalehmade arv on kasvanud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele – 85 200 loomani. Ehkki raskused ei ole möödas, paistab loomakasvatuses juba väikeseid taastumise märke,“ kommenteeris Kardakov.
Veiseliha tootmine pisut kasvas, piimatootmine püstitas rekordi
Möödunud aasta lõpus oli Eestis 234 200 veist, selle aasta teise kvartali lõpuks aga juba 241 200. Veiseliha toodeti 2025. aastal ligi 10 000 tonni, mis on läbi aastate väikseim kogus. Tänavu teises kvartalis suurenes veiseliha toodang võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3%.
Kardakov sõnas, et veisekasvatuse üks olulisemaid harusid on piimalehmade kasvatus. „Piimatootmine annab kolmandiku Eesti põllumajandustootmise väärtusest ja ligikaudu 60% loomakasvatustoodangu väärtusest,“ selgitas ta.
Keskmine piima kokkuostu hind oli 2025. aastal 508,95 eurot tonni kohta. Kasvanud hinnad avaldasid mõju ka piimalehmade karjale, mis suurenes võrreldes varasema aastaga 2%. 2025. aasta lõpuks oli Eestis 84 800 piimalehma. Selle aasta teises kvartalis kasvas piimalehmade arv 85 200 loomani.
Mullu toodetud piima kogus püstitas järjekordse rekordi, ulatades 969 000 tonnini. Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 2025. aastal 11 600 kilogrammi. Selle aasta teises kvartalis toodeti 244 600 tonni piima. „Eesti piimakari on piimatoodangult lehma kohta Euroopa tipptasemel,“ tõi Kardakov välja.
Sealiha toodetakse aina vähem
Seakasvatajatele oli möödunud aasta eriti raske. Aafrika seakatkust mõjutatuna vähenes sigade arv 2025. aasta lõpuks varasema perioodiga võrreldes lausa 30% (198 000 loomani). Selle aasta teise kvartali lõpus oli sigade arv aga juba 218 000. Sealiha toodeti 2025. aastal ligi 41 000 tonni ehk 3% vähem kui aasta varem. Sealiha toodangu vähenemine jätkus ka 2026. aasta teises kvartalis.
Kodulinde oli eelmise aasta lõpus 2,25 miljonit. Kodulinnuliha toodeti 23 000 tonni ja mune 207 miljonit tükki. Selle aasta teises kvartalis toodeti kodulinnuliha 5839 tonni ja mune 54,5 miljonit. Lammaste ja kitsede arv on Kardakovi sõnul pikalt vähenenud ning väheneb ilmselt veelgi.
Liha tootmine, aastatel 2020–2025
| tonni | Veiseliha | Sealiha | Lamba- ja kitseliha | Kodulinnuliha |
|---|---|---|---|---|
| 2020 | 11 882 | 45 206 | 566 | 22 258 |
| 2021 | 12 832 | 45 484 | 583 | 23 273 |
| 2022 | 11 985 | 44 298 | 501 | 23 138 |
| 2023 | 12 359 | 39 837 | 521 | 22 889 |
| 2024 | 11 795 | 42 082 | 425 | 22 237 |
| 2025 | 9 993 | 40 739 | 306 | 23 128 |
Andmed on avaldatud 14.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka põllumajanduse valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)