Uudis
Uudis
Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.
29
detsember
Tule tööle
Uudis
Ettevõtlussektor panustab teadus- ja arendustegevusse aina enam
Statistikaameti andmetel suunati Eestis 2024. aastal teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 13% rohkem kui aasta varem. Suurim panustaja oli ettevõtlussektor 472 miljoni euroga.
19
detsember
Tule tööle
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis mais aastaga 8,4%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta mais võrreldes aprilliga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,4%.
Uudis
Kaubavedude maht maanteedel vähenes aastaga ligi viiendiku
Statistikaameti andmetel vedasid Eesti kaubaautod möödunud aastal üle 23 miljoni tonni kaupa, mis on 18% vähem kui 2019. aastal. Sarnaselt varasematele aastatele oli kauba kogus riigisisestel vedudel märgatavalt suurem kui rahvusvahelistel vedudel.
Uudis
Kreeka maasikate import on teinud suure hüppe
Statistikaameti andmetel on maasikate sissevedu Eestisse viimase seitsme aasta jooksul suurenenud kuus korda. Peamiselt tuuakse maasikaid Kreekast ja impordi kõrghooaeg on mais.
Blogi
Millal jõuab kriis leibkondade rahakotti?
Kriisijutud on kestnud juba rohkem kui aasta, kuid paljude jaoks võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal, kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu.
Uudis
Eelmisel aastal turustati taas enim umbrohutõrjevahendeid
Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2020. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 784 tonni taimekaitsevahendeid. Enamiku sellest moodustasid umbrohutõrjevahendid, turustati ka kümne viimase aasta suurim kogus seentõrjevahendeid ja kasvuregulaatoreid.
Uudis
200 päeva stardini ehk mida peab iga Eesti inimene teadma rahvaloendusest
Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?
Uudis
Tõetamm näitab, kuhu on Eestil vaja aastaks 2035 jõuda
Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuult Tõetammelt näeb nüüd riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärke, mille riigikogu maikuus heaks kiitis.
Uudis
Teenuste eksport ja import olid esimeses kvartalis samal tasemel
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas esimeses kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2% ja import 51%. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi ja imporditi teenuseid 1,6 miljardi euro eest. Teenuste import suurenes eelkõige telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste kasvu tulemusena.
Uudis
Juhtimislaudadele lisandusid uued olulised ettevõtlusnäitajad
Äsja täienesid statistikaameti loodud juhtimislauad uute ettevõtluse ja tööelu näitajatega maakondades ja suuremates Eesti linnades.
Blogi
Eesti kodanikud rändavad kõige enam Soome ja sealt uuesti tagasi Eestisse
Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud veidi üle 46 000 ja siia tagasi tulnud ligi 45 000 Eesti kodakondset. Millises vanuses Eesti kodanikud aga kõige enam rändavad? Kuhu nad lähevad ja millistest riikidest naasevad? Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik võtsid vaatluse alla Eesti kodanike välisrände aastatel 2015–2020 ja otsisid sealt vastuseid.
Uudis
Loe kindlasti! Möödunud kevade 7 populaarsemat statistikablogi
Korterite krabamine kinnisvaraturul, leibkondade kulutused, piimahind ja meie keskkonnasäästlikkus – need on vaid mõned teemad, mis lõid möödunud kevadel Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid.
Uudis
Kukkumised ja uppumised võtsid mullu rekordiliselt palju elusid
Statistikaameti täpsustatud andmetel registreeriti Eestis eelmisel aastal 15 811 surma. Tavapäratult palju ehk 944 registreeriti vägivaldseid surmasid, millest 181 olid kukkumise ning 52 uppumise tagajärjel. COVID-19 tõttu suri 203 inimest.