E-ostlejate arv jätkas kasvu, ettevõtted teevad samme tehisintellekti suunas
Statistikaameti analüütik Epp Remmelga sõnul oli e-kaubandusest ostjaid 9% rohkem kui möödunud aastal. „On igati loogiline, et e-poe kasutamine kasvas koroonapiiranguid arvestades kõige rohkem toidu- ja esmatarbekaupade ning rõivaste, jalatsite ja sporditarvete ning kodukaupade ostmisel. Enim vähenes ootuspäraselt ürituste piletite ja kindlustuspoliiside ostmine. Samuti kahanes hinnalisemate e-ostude tegijate arv ja kasvas odavamate e-ostude tegijate osakaal,“ kommenteeris Remmelg.
Kodust internetiühendust omab ligikaudu 92% ja interneti püsiühendust 83% leibkondadest. Kõige paremini on internetiga varustatud Lääne maakonna (97%), Tallinna ja Harjumaa (95%) ning kõige kehvemini Põlva maakonna (84%) inimesed.
Eestis elavatest 16–74-aastastest kasutab internetti 91%, neist igapäevaselt 93%. Kõige kiiremini kasvab internetikasutajate osatähtsus vanemaealiste hulgas: möödunud aastaga võrreldes kasvas 65–74-aastaste hulgas internetikasutajate osatähtsus 17%.
Kõige rohkem kasutatakse internetti e-posti (91%) ja internetipanga jaoks (90%), samuti info otsimiseks ning veebiväljaannete lugemiseks. Võrreldes eelmise aastaga kasvas enim e-kursustel osalemine, mida tegi iga kolmas internetti kasutav inimene.
Ettevõtted kasutavad tarkvara tööprotsesside tõhustamiseks
Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson toob välja, et ettevõtted võtavad kasutusele uusi tehnoloogiaid, et muuta oma tööprotsessid efektiivsemaks. „Uuringust selgus, et aina populaarsem on kasutada ettevõtte juhtimisel ressursi- ja kliendihaldustarkvara. Nii ressursse kui ka kliente haldab tarkvaras 23% ettevõtetest,“ lisas Pärson.
Väikestest, alla 20 töötajaga ettevõtetest, kasutab ressursihaldustarkvara veidi üle kümnendiku. Suurettevõtetest, kus on 250 ja enam töötajat, kasutab sellist tarkvara aga 69%. Enim on ressursihaldustarkvara kasutajaid töötleva tööstuse, energeetika, hulgi- ja jaekaubanduse ning info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas.
Kliendihaldustarkvara kasutatakse klientide info kogumiseks, säilitamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks või analüüsimiseks turunduslikel eesmärkidel. Kõige enam kasutatakse kliendihaldustarkvara info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ning hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtetes.
Vähemalt ühte tehisintellekti tehnoloogiat kasutab 3% ettevõtteist
Esmakordselt uuriti sel aastal tehisintellekti (ingl – artificial intelligence (AI)) kasutamise kohta, mis on digipöörde üks prioriteetsemaid teemasid. Suurettevõtetest kasutab tehisintellekti ligi viiendik, väikestes ettevõtetest vaid 2%. Taoliste tehnoloogiate kasutuselevõttu kaalub aga 6% ettevõtetest.
Tehisintellekti kasutatakse enim tootmisprotsessis, turunduse või müügi edendamiseks, administratiivsete protsesside elluviimiseks ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvalisuse tagamiseks.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2021. aastal osales uuringus 3100 ettevõtet. Vaatlus hõlmab vähemalt 10 hõivatuga ettevõtteid.
Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Täpsem teave:
Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181