Uudis
Uudis
KAART: kus asub Eesti kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeeter?
Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.
Uudis
Kiirstatistika: kiired andmed riigile olulistes valdkondades
Riikliku statistika tegijana kogub ja avaldab statistikaamet regulaarselt infot Eesti rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu kohta. Lisaks kokku lepitud perioodilistele ja pidevalt tehtavatele statistikatööde loetellu kuuluvale kogub ja avaldab statistikaamet ka kiirstatistikat ühiskonnale oluliste teemade kohta.
Uudis
Eksperimentaalstatistika toetab tarku otsuseid
Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?
Uudis
Kohalikud omavalitsused vajavad rohkem andmeid ja tuge nende tõlgendamisel
„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.
Uudis
I kvartalis vähenes nii töötus kui ka hõive
Töötuid oli 2014. aasta I kvartalis 57 000 ja töötuse määr 8,5%, teatab Statistikaamet. Vähenes nii töötute kui ka tööga hõivatute arv. Esmakordselt pärast 2010. aastat vähenes tööga hõivatute arv varasema aasta sama perioodiga võrreldes.
Uudis
I kvartalis majandus kahanes
Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet.
Uudis
Märtsis jäi majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv mullusele tasemele
Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aasta märtsis 194 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturistide arv jäi eelmise aasta märtsiga võrreldes samale tasemele, siseturiste oli 1% vähem.
Uudis
Märtsis kaubavahetus kasvas
2014. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 1% ja import 4%, teatab Statistikaamet. Kui üheksa kuud järjest Eesti väliskaubandus kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis märtsis kaubavahetus kasvas.
Uudis
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid aprillis enim elekter ja soojusenergia
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 0,2%, teatab Statistikaamet.
Uudis
Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud
Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu languses.
Uudis
Märtsis tööstustoodang vähenes võrreldes mullusega
Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta märtsis 3% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja energeetikas ning suurenes töötlevas tööstuses.
Uudis
Jaemüügi kasv jätkus märtsis
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta märtsis 2013. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet.
Uudis
Sooline palgalõhe 2013. aastal veidi suurenes
2013. aasta oktoobris oli naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel ja varasema aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,2 protsendipunkti, teatab Statistikaamet. Veonduse ja laonduse tegevusalal sooline palgalõhe praktiliselt puudus.
Blogi
Sooline palgalõhe maakondades ja omaniku liigiti 2013. aastal
Statistikaameti andmetel oli 2013. aasta oktoobris naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel. Kõige väiksem sooline palgalõhe oli Põlva maakonnas ja kõige suurem Ida-Viru maakonnas.
Blogi
Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku
Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).
Blogi
Eesti tööjõuturg pärast Euroopa Liiduga ühinemist
2014. aasta mais täitub Eestil 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja ühise Schengeni viisaruumi jõustumist 2007. aastal, avanesid uued võimalused vabale tööjõu liikumisele teistesse liikmesriikidesse.