1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.
9. klassi õpilasi on sel aastal sama palju kui eelmisel, mõne aasta pärast olukord muutub
2025/2026. õppeaastal õpib 9. klassis 15 874 õpilast, kuid juba paari aasta pärast jõuavad põhikooli lõpuklassi väiksemad aastakäigud, mis toob kaasa lõpetajate arvu selge languse. Selle muutuse mõistmiseks vaatame, kuidas on põhikooli lõpetajate arv Eesti maakondades viimase 25 aasta jooksul muutunud.
Tallinna lennujaama reisijate arv jäi mullu samaks, veetud kauba kogus suurenes
Statistikaameti andmetel läbis 2025. aastal Tallinna lennujaama ligi 3,5 miljonit reisijat, jäädes aasta varasemaga samale tasemele. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel vähenes, õhusõidukitega veetud kauba ja posti kogus aga suurenes.
Statistikaamet avaldas aastaaruande: andmed, millele tugineb Eesti tulevik
Statistikaameti värskelt ilmunud aastaaruanne annab ülevaate 2025. aasta olulisematest näitajatest ja tegevustest. Just need aitavad ametil muutuvas andmemaailmas täita oma peamist ülesannet: pakkuda usaldusväärseid andmeid paremate otsuste tegemiseks ja Eesti elu mõistmiseks.
Veebruaris kasvas kaupade eksport 12%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2025. aasta veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra rohkem
Statistikaameti andmetel saavad mehed Eestis naistest kõrgemat palka ligikaudu 80% ametites. Kõige enam erinevad naiste ja meeste palgad keskeale lähenevate ja keskealiste seas. Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra suuremat palka.
Tarbijahinnaindeks langes märtsis 0,5%
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,5% ning tõusis eelmise aasta märtsiga võrreldes 4,4%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 2,1% ja teenused 8,1% kallimad.
Veebruaris kasvas tööstusettevõtete toodang 2,3%
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta veebruaris püsivhindades 2,3% rohkem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,6% ja energeetikas 6%, kuid kahanes mäetööstuses 14,3%.
Statistikaamet ühes aastas: 3000 avaldatud näitajat, 54 000 tundi ajasäästu, 144 andmekirjeldusprojekti
Statistikaamet avaldas möödunud aastal üle 3000 värske näitaja, mida ameti andmebaasis vaadati kokku üle 2 miljoni korra. Uute andmeallikate kasutuselevõtu abil vähenes andmete esitamisele kuluv aeg ligikaudu 54 000 tunni võrra. Õigel ajal avaldas statistikaamet 99,4% riiklikust statistikast.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid märtsis 0,3%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal langes tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3%, eelmise aasta märtsiga võrreldes indeks aga tõusis 4,3%.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas kolmandat kuud järjest
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 785 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas müügimaht 4%.
Eesti-siseste reiside arv kasvas mullu 8%
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2024. aastal üle 1,5 miljoni ööbimisega välisreisi, mis on 2% rohkem kui 2023. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,5 miljonit ehk 8% enam kui aasta varem.
Valitsemissektori võlg jätkas 2024. aastal kasvu, eelarve puudujääk vähenes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 1,7% ja võlatase 23,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 665,7 miljoni euroga.
Üleilmne veepäev: Eesti veekasutus väheneb, majanduse veevõtt elaniku kohta on aga Euroopa suurimaid
Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille keskmes on sel korral liustike säilitamine. Kuigi Eestis liustikke ei ole, mõjutavad globaalsed muutused meidki. Liustike sulamine kiirendab merepinna tõusu, muudab veeringet ja võib pikemas perspektiivis mõjutada ka Eesti veeressursse ning elurikkust. Kui jätkusuutlikult kasutatakse vett Eestis?
Eluaseme hinnaindeks tõusis 2024. aastal 6,1%
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 6,1%. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis indeks võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga 3,6%, võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga aga langes 0,7%.
Kus on Eesti kõige aktiivsemad lugejad? Statistikaameti uus kaardirakendus aitab vastata!
Kas kõige kõrgem keskmine pension on ikka Harjumaal? Kus on elanikel tervena elada jäänud aastaid kõige rohkem? Milline on Saaremaa prognoositav rahvaarv 2050. aastani? Aga kus laenutavad inimesed enim raamatuid? Muu hulgas sellistele küsimustele aitab vastata statistikaameti ning maa- ja ruumiameti koostöös loodud uus kaardirakendus.